Kolmveerand Eesti elanikest on stressis

Eesti elanike majanduslik toimetulek, majanduslik kindlustunne ning eluga rahulolu on stabiliseerunud, näitab 30. märtsist kuni 2. aprillini riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse seireuuring. Inimeste turvatunne, mis veebruaris vähenes, on märtsiks taas suurenenud. Kõrge on paraku ka stressitase ning valdav enamus inimesi leiab, et võrreldes koroonaajaga pole nende vaimne tervis paranenud või on isegi halvenenud.

Uuringu andmetel on nelja nädala jooksul stressi kogenud 78% elanikest, sealjuures 28% suurel määral. Depressioonisümptomeid on viimase 30 päeva jooksul kogenud 27%, ärevushäire sümptomeid 24% ning vaimse kurnatuse sümptomeid 48% elanikest. Kõrge stressitase ning depressiooni-, ärevushäire- ja vaimse kurnatuse sümptomid esinevad keskmisest sagedamini naistel, 15-24-aastastel või majanduslike toimetulekuraskustega inimestel.

Valdav enamus inimesi leiab, et nende vaimne seisund pole võrreldes koroonaajaga paranenud või on isegi halvenenud. 68% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest hindab oma praegust vaimset tervist samasuguseks kui koroonakriisi ajal, 21%-l on see halvenenud ja vaid 6 protsenti vastajatest hindas oma vaimset tervist paremaks kui koroonakriisi ajal. Kui sügisel elanike optimism tuleviku suhtes pisut kasvas, siis kevadel on see taas pisut vähenenud: novembris arvas 62% ja märtsis 57% elanikest, et vaatab tulevikku lootuse ja entusiasmiga.

Küsitluse käigus uuriti ka inimeste rahulolu oma unega. Täiskasvanud inimeste soovituslik uneaeg ööpäevas on vähemalt 8 tundi, alla 6-tunnine uneaeg võib kaasa tuua aga terviseprobleeme. Küsitlus näitas, et vähemalt 15-aastastest elanikest 7% magab argipäevadel alla 6 tundi, 79% magab 6-8 tundi ning 14% magab üle 8 tunni. Nädalavahetustel magab alla 6 tunni 3%, 6-8 tundi 56% ja üle 8 tunni 40% elanikest. Unerütm on kõige stabiilsem eakate seas, noored ja keskealised magavad argipäevadel vähem ja nädalavahetustel kauem. Küsitlusest selgus, et stressi kogevad ja negatiivse hinnangu oma tervisele annavad keskmisest sagedamini need inimesed, kes magavad vähem.

Üle-eestilise riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellitud seireuuringu raames küsitleti veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast elanikku. Seireuuringus kaardistati lisaks vaimse tervise küsimustele ka elanike majanduslikku toimetulekut ja kindlustunnet, turvatunnet, suhtumist Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmisesse, usaldust meediakanalite vastu, tööga rahulolu, rahvuslikku identiteeti ja teisi teemasid.

Lähemalt saab uuringu kohta lugeda postimees.ee kodulehelt või tutvuda avaliku arvamuse seireuuringuga Riigikantselei kodulehel.