Võrreldes märtsiga on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus aprillis vähenenud 19 protsendilt 15 protsendile (toetusnäitaja arvutamisel on aluseks võetud vähemalt 18-aastased valimiseelistust omavad Eesti kodanikud). Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes märtsiga oluliselt muutunud pole. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa (toetab 27%), järgnevad Reformierakond (19%), EKRE (15%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13%) ja Keskerakond (10%).
Riigikantselei tellitud märtsikuisest seireuuringust selgus, et võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga on selle aasta I kvartalis elanike eluga rahulolu ja majanduslik kindlustunne paranenud. Eluga on rahul 69% elanikest (2023. detsembris 65%), majanduslikku ebakindlust tunneb 45% (detsembris 58%) ning majanduslikke toimetulekuraskusi kogeb 26% (detsembris 32%). Majanduslik kindlustunne ja toimetulek on paranenud nii eestlaste kui muudest rahvustest […]
Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuringu andmetel hindas 9. ja 12. klasside noortest 69% end väga või pigem keskkonnateadlikuks (2022. aastal läbi viidud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel oli 15-74-aastaste elanike seas vastav näitaja 81%). Uuringu põhjal arvab 35% noortest, et koolis on keskkonnateemadel räägitud ebapiisavalt.
Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 25% valimisealistest kodanikest. Muutus viimase korraga võrreldes pole statistiliselt oluline, võrreldes novembriga näeme aga tulemustes langustrendi. Praeguse peaministri Kaja Kallase toetus on 15% (viimati 16%).
Võrreldes veebruariga pole erakondade toetusnäitajad märtsis oluliselt muutunud. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (toetus 19%), Reformierakond (17%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15%).
Sarnaselt viimasele kolmele kuule on ka veebruaris kõrgeima toetusega erakond Isamaa, mida toetab 24% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Isamaa järel teiseks populaarsemaks erakonnaks on veebruaris Reformierakond (toetus 18%). Väikeste vahedega järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (17%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (16%).
Turu-uuringute AS viis SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel 2023. aasta oktoobris läbi küsitlusuuringu Eesti elanike liikumisharrastusega tegelemise kohta. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti elanike füüsilisest aktiivsusest, sh liikumisharrastustega tegelemisest ja selle motivaatoritest ning takistustest. Kokku osales küsitluses 1009 vastajat vanuses 15–69 aastat. Liikumisaktiivsuse uuring näitas, et enamus Eesti elanikkonnast ei liigu piisavalt
Jaanuaris on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest (detsembris 26%, olulist muutust pole). Isamaa tõusis erakondade reitingutabelis liidripositsioonile 2023. aasta novembris, edestades selle tulemusega seni esikohta hoidnud Reformierakonda. Isamaa järel teiseks populaarsemaks erakonnaks on jaanuaris tõusnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (toetus detsembris 13% ja jaanuaris 18%).
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et 84% Eesti elanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja euro kasutamist toetab 86% elanikest. Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest enam 15-29- ja üle 74-aastased, maapiirkondade elanikud ja eestlased. Samuti selgus, et mida kõrgem haridustase või kõrgemasse sissetulekugruppi kuulutakse, seda kõrgem on ka toetus Euroopa Liitu kuulumisele.
Sarnaselt novembrile on ka detsembris kõige kõrgema toetusega erakond Isamaa, mida toetab 26% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest (novembris samuti 26%). Toetusnäitajate alusel moodustatud pingereas on kohad vahetanud Eesti konservatiivne Rahvaerakond ja Reformierakond – kui novembris oli EKRE toetus kõrgem, siis detsembris on EKRE toetus langenud Reformierakonna omast madalamaks