Uuringu andmeil tarbib Eestis iganädalaselt alkoholi 19% vähemalt 15-aastatest elanikest. Sagedasi alkoholitarbijaid on enam meeste ja kõrge sissetulekuga inimeste seas. Alkoholi tarbivatest elanikest 7% hinnangul on nende alkoholitarbimine 2017. aastal suurenenud võrreldes varasemaga, samas kui 59% hinnangul on nende tarbimine jäänud samaks ning 35% hinnangul on see vähenenud. Seejuures on tarbimist enda hinnangul vähendanud ka need inimesed, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest.
Turu-uuringute AS uuringujuhi Vaike Vainu sõnul oli uuringu üks eesmärke saada teada, kas piiri tagant alkoholi ostmine ja mõnel juhul ka suures koguses varumine, on mõjutanud inimesi rohkem alkoholi tarbima. „Uuringust selgus, et alkoholitarbimise suurenemine on keskmisest levinum nende seas, kes on käinud alkoholi toomas piiri tagant, seega on seos piiri taga alkoholi järel käimise ja alkoholitarbimise sagenemise vahel olemas,“ ütles Vaike Vainu. „Samas jääb küsimus, kumb on põhjus ja kumb tagajärg, st kas alkoholitarbimise suurenemine tuleneb piiri tagant toodud odava alkoholi koju varumisest või siis kasutavad inimesed, kelle alkoholitarbimine on suurenenud muudel põhjustel, lihtsalt aktiivsemalt võimalust piiri tagant odavamat alkoholi osta. Siiski on üldine suundumus selgelt alkoholitarbimise vähenemisele ja seda ka nende inimeste seas, kes on ostnud odavamat alkoholi naaberriikidest.“
Kokku on viimase 12 kuu jooksul naaberriikidest odavamat alkoholi ostnud 39% vastanutest. 29% inimestest on toonud alkoholi kaasa muul eesmärgil naaberriigis reisil viibides või on palunud kellelgi teisel endale alkoholi tuua. Spetsiaalselt odavama alkoholi järele on naaberriiki reisinud 10% inimestest. Odavama alkoholi järele reisivad pigem sagedasemad alkoholitarbijad, valdavalt Lääne- või Lõuna-Eesti elanikud. Samas kui 77% Eesti inimestest, sõltumata vahemaast, selleks spetsiaalset reisi ette ei võtaks.
„Ei see ega ka ükski teine viimase poole aasta jooksul avaldatud küsitlusuuring inimeste alkoholitarbimise kohta ei näita, et alkoholi tarbimine Eesti inimeste seas oleks piiriüleste ostude tõttu kasvanud,“ ütles sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Kuigi tegemist on inimeste enda hinnangutega oma tarbimiskäitumisele, millest tegelikud tarbimisnumbrid võivad mõnevõrra erineda, näitavad uuringud pigem tarbimise jätkuvat vähenemist. See on märk inimeste muutuvast suhtumisest, mis omakorda on tervikliku alkoholipoliitika erinevate meetmete järjepideva rakendamise tulemus.“
Turu-uuringute AS omnibuss-küsitlus 15-aastaste ja vanemate Eesti elanike seas viidi läbi perioodil 8.-23. märtsini 2018. Uuringu eesmärk oli hinnata muutusi Eesti elanike alkoholitarbimises ja valmidust osta alkoholi naaberriikidest.