Eesti elanike maksekäitumise uuring näitab, et inimesed hindavad makseteenuseid jätkuvalt väga kõrgeks. Kõige kõrgema hinnangu saavad makselahenduste mugavus ja kaasaegsus, mille keskmine hinne on 4,4 viiepallisüsteemis. Turvalisuse hinnang on samuti väga hea, ulatudes 4,3 punktini. Samas tunneb suur osa vastanutest, et petturite aktiivsus on kasvanud, mistõttu inimesed pööravad maksete tegemisel rohkem tähelepanu võimalikele riskidele. Mõned inimesed on aga pettustega ka otseselt kahju kandnud.
Igapäevased ostud tehakse valdavalt kaupluses kohapeal. Kaupluses ostab 87% elanikest ning see ei ole viimastel aastatel muutunud. Igapäevaoste tehakse internetist 3% ulatuses, kuid suuremate ostude puhul eelistatakse veebipoode. Kolmandik vastanutest ostab suuremaid kaupu (nt mööblit või tehnikat) meelsamini internetist ning viiendik teeb seda ainult veebipoodidest.
Maksmisel kasutatakse kõige sagedamini pangakaarti, kuid selle osakaal on paari aasta taguse ajaga vähenenud. Kui mõne aasta eest tasuti füüsilise pangakaardiga 82% ostudest, siis praegu 69%. Samal ajal on kasvanud nutitelefoni ja nutikella kasutamine maksevahendina. Sellist võimalust kasutab 23% vastanutest. Sularaha kasutab igapäevaselt 8% elanikest, peamiselt väikeste ostude puhul või seal, kus kaardiga maksta ei saa. Iga viies inimene ei kasuta ostude tegemisel sularaha üldse.
Uuringus küsiti esmakordselt ka seda, kas sularahamakseid võetakse müügikohtades probleemideta vastu. Üle poole vastanutest ei ole viimase aasta jooksul keeldumist kogenud, kuid 14% on sellises olukorras olnud. Kaardimaksevõimaluste kättesaadavust hinnatakse paremini kui varem. 30% elanikest ei ole viimase aasta jooksul tundnud, et kaardimaksest jääks puudu, mis on parem tulemus kui varasemates küsitlustes. Enim tuntakse puudust kaardimaksevõimalustest turgudel, väiksemates kauplustes ja iluteenuste eest tasumisel.
Eraisikutevaheliste maksete tegemisel kasutab 39% mobiilipanka ja 36% internetipanka. Sularahas tehakse eraisikutevahelisi makseid 23% juhtudest. Mobiilipangas raha küsimise võimalust on kasutanud 36% vastanutest, kuid enamik pole seda lahendust veel proovinud ja osa ei ole võimalusest teadlikud.
Noorte (alla 30-aastaste) maksekäitumine eristub selgelt ülejäänud elanikkonnast. Peamised erinevused on järgmised:
- nutiseadmega maksab 55% → kõigi elanike seas 23%
- eraisikutevahelisi makseid tehakse mobiilipangas 71% ulatuses → kõigi elanike seas 39%
- mobiilipangas raha küsimuse lahendust on kasutanud 62% → kõigi elanike seas 36%
- sularahas sääste hoiab 46% → kõigi elanike seas 32%
Aasta alguses kehtima hakanud ümardamisreegliga on rahul 61% inimestest, samal ajal kui 21% seda ei toeta. Sularahavaba ühiskonna ideed toetab 22% vastanutest ning selle vastu on 64%.
Paberkviitungi soovib 89% elanikest. Seda eelistatakse eeskätt suuremate ostude korral, kui kviitung jääb garantiidokumendiks, aga ka siis, kui digitaalse arve saatmise võimalust ei ole või kui ostu on tarvis mõnel muul põhjusel tõendada.
Sularahas hoiab sääste 32% vastanutest. Kolmveerand vastanutest ütlesid, et soovivad olla valmis hädaolukorraks. Teiste põhjustena nimetati, et sularaha on saadud kingitusena või on sularahavaru vaja olukordadeks, kus ülekandega maksta ei ole võimalik.
Küsitlusuuringu viis Turu-uuringute AS läbi 5.–12. septembrini 2025 ning sellele vastas üle Eesti 1010 inimest. Põhjalikum ülevaade küsitlustulemustest on esitatud Eesti Panga kodulehel, kus on välja toodud ka soovitused selle kohta, kuidas pettustest hoiduda.