Tallinna Strateegiakeskuse tellimusel 2024. aasta sügisel läbiviidud uuringust selgus, et Tallinna elanike rahulolu oma elukeskkonnaga on langenud viimase kümne aasta madalaimale tasemele – 87%-ni. Varasematel aastatel on see olnud üle 90%. Märgatavalt on vähenenud nende osakaal, kes on elukeskkonnaga väga rahul (23% vähem kui 2023. aastal). Linnaosade võrdluses oli rahulolu oma linnaosa
Jaanuarikuisest Päästeameti tellitud uuringust selgus, et suuremal osal elanikkonnast on vajalikud vahendid ja varud kriisi- ja hädaolukorras hakkamasaamiseks olemas. 47% Eesti elanikest peavad enda või enda pere valmisolekut võimalikuks kriisiolukorraks (nt elektrikatkestus, sõjaline olukord vms) heaks, s.h vaid 6% peab seda väga heaks. 47% aga arvab, et nende valmisolek on halb
2024. aasta neljanda kvartali küsitlus näitab, et Eesti Rahvusringhääling (ERR) on teinud aastaga institutsioonide edetabelis märkimisväärse tõusu liikudes 28 organisatsiooni seas kaheksandale kohale. ERR-i usaldab 72% Eesti inimesi, mis on 8% rohkem kui institutsioonide keskmine usaldus. Institutsioonide keskmine usaldus on neljandas kvartalis 64%. ERR-i usaldus on kõrgem naiste, kõrgharidusega inimeste, (üli)õpilaste ja juhtide-spetsialistide seas.
Transpordiameti tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et 77% sõidukijuhtidest ületab lubatud sõidukiirust, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Vaid 22% sõidukijuhtidest sõidavad kõikidel teedel lubatud kiirusepiirangu järgi. Linnadevahelistel põhiteedel ületab sõidukiirust 73% juhtidest, s.h 29% neist ületab kiirust enam kui 5 km/h. Kohalikel maanteedel ületab kiirust 63% ja linnades ning asulates 46% juhtidest.
Inimeste usaldus Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskuse vastu on endiselt kõrge. 2023.a. IV kvartali seisuga usaldab 97% elanikkonnast Päästeametit ja 96% Häirekeskust. Pea sama palju usaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveametit (87%) ning Maksu- ja Tolliametit (83%). Siseturvalisust tagavaid institutsioone usaldavad keskmisest kõrgemalt kõrgharidusega, eesti keelt kõnelevad ja maal või väikelinnades elavad elanikud.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et 84% Eesti elanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja euro kasutamist toetab 86% elanikest. Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest enam 15-29- ja üle 74-aastased, maapiirkondade elanikud ja eestlased. Samuti selgus, et mida kõrgem haridustase või kõrgemasse sissetulekugruppi kuulutakse, seda kõrgem on ka toetus Euroopa Liitu kuulumisele.
66% üle 15-aastasest elanikkonnast on viimase 12 kuu jooksul juhtinud mootorsõidukeid. Sõidukijuhtide seas on kõige enam 11-40-aastase staažiga juhte (61%). Kolmandik sõidukijuhtidest sõidavad aastas kuni 5000 kilomeetrit ja viiendik on neid, kes sõidavad 5000-10000 kilomeetrit. Ülejäänud juhid on läbinud viimase 12 kuu jooksul veelgi suurema kilometraaži.
Sõiduki juhtimisel peetakse liiklusreeglite eiramisi väga või pigem tõsiseks kolmveerandi või rohkemate elanike arvates, selgus Transpordiameti tellitud uuringust. 97-99% elanikest nõustub sellega, et väga tõsised rikkumised on sõidukijuhtimine alkoholi mõju all, sõnumite/sotsiaalmeedia postituste jälgimine ja punase tule alt läbisõit.
Eesti elanikud usaldavad endiselt kõige enam Päästeametit, Häirekeskust ning Politsei- ja Piirivalveametit. Kõikide siseturvalisust tagavate ametkondade usaldusprotsent võrreldes eelmise poolaastaga on olnud kasvutrendis ning aastataguse ajaga oluliselt tõusnud. Päästeametit usaldab keskmiselt 97% elanikest (aasta tagasi 93%), sh väga usaldusväärseks peab seda 67% elanikkonnast.
Aasta alguses viidud uuringu eesmärgiks oli teada saada, kuidas tartlased hindavad linnaelu erinevaid valdkondi ja välja selgitada need valdkonnad, mille arendamisele edaspidi rohkem tähelepanu tuleks pöörata. Tartu linna erinevatest valdkondadest hinnatakse kõrgeimalt Tartu linna kui elukohta, millega oli rahul 95% tartlasi.