Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, tegelik rolli- ja tööjaotus perekondades on aga jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv, selgub sotsiaalministeeriumi poolt tellitud ning Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemustest.
Eesti peredes on meeste ja naiste rolli- ja tööjaotus jätkuvalt küllaltki traditsioonilisi soorolle järgiv: igapäevad rutiinsed majapidamistööd, nagu söögitegemine, nõudepesu ja koristamine, on enamikus peredes naiste õlul, samas kui meestele langeb suurem vastutus pere majandusliku toimetuleku kindlustamise eest. Meeste kandvat rolli pere leivateenijana kinnitab asjaolu, et mitme liikmega leibkondades elavatest meestest 63%, kuid naistest vaid 31% nimetas suurima sissetulekuga isikuna leibkonnas iseennast. Naistest 27% ja meestest 18% oli mõnest oma pereliikmest majanduslikult sõltuv, sealjuures naiste puhul oli enamasti tegu majandusliku sõltumisega oma abikaasast/elukaaslasest, kuid meeste puhul sõltumisega oma emast või isast.
Kuigi meeste osavõtt igapäevastest rutiinsetest majapidamistöödest on pigem vähene (ning pole võrreldes 2009. aastaga ka oluliselt suurenenud), siis lastega tegelemisest võtavad suures osas lastega peredest osa ka mehed. Ka üldiselt suhtutakse meeste panuse suurenemisse lastega tegelemisel soosivalt: 73% meestest ja 82% naistest arvab, et mehed peaksid osalema praegusest rohkem laste hoidmises ja kasvatamises. Vähenenud on arvamus, mille kohaselt peaks peres olema peamine leivateenija mees: 80 protsenti elanikest peab pere majandusliku toimetuleku kindlustamist mõlema abikaasa/elukaaslase ühiseks ülesandeks (kahes eelnevas monitooringus 72%), samas kui ainult või peamiselt mehe ülesandeks peab seda 18% (varasemalt 26-27%).
Valdav osa elanikkonnast on oma hoiakutes soolist võrdõiguslikkust soosiv, pidades naiste ja meeste võrdseid võimalusi ning võrdsemat vastutuse jagunemist töös ja pereelus positiivseks. Traditsioonilisi soorolle toetavad ning õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses, ning omasemad pigem eakamatele või madalama haridusega inimestele, mõnevõrra ka mitte-eestlastele. Perioodil 2009-2016 toimunud muutused annavad tunnistust traditsiooniliste soorollide mõju mõningasest nõrgenemisest, kuid muutused on olnud väikesed.
Meeste positsiooni tänases Eesti ühiskonnas ning nende võimalusi tööelus peetakse valdavalt paremateks kui naistel. Küsitletutest 60% pidas meeste võimalusi tööelus naiste omadest paremateks, samas kui vaid 32% arvas, et meeste ja naiste võimalused on võrdsed. Monitooring näitas, et naistel on meestega võrreldes enam kokkupuuteid soost tuleneva ebavõrdse kohtlemisega töökohal (eelkõige seoses töötasuga) ning samuti on alaealiste lastega peredes raskusi töö- ja pereelu ühitamisel sagedamini naistel kui meestel (raskusi valmistab nt tööl ületundide tegemine, koolitustel osalemine ning komandeeringutes käimine).
Kuigi naiste võimalusi tööelus nähakse jätkuvalt meeste omadest halvematena, on usk naiste võimalustesse töö- ja pereelu ühitada siiski ajas kasvanud: 2013. aastal arvas 62% ja 2016. aastal 49% vastajatest, et pereelu ja lapsed piiravad naiste karjäärivõimalusi. Riik on töö ja pereelu ühitamisse viimaste aastate jooksul tugevalt panustanud, kaasajastades vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Muudatused annavad isadele võimaluse rohkem aega perega veeta ning emadele paindlikumad võimalused töölkäimiseks.
Statistikaameti andmetel oli Eestis sooline palgalõhe 2015. aastal 22%, st naiste tunnitasu oli keskmiselt ligi viiendiku väiksem kui meestel. Monitooringu andmetel ei ole soolist palgalõhet soosivad hoiakud elanikkonnas levinud: 95% küsitletutest oli arvamusel, et mehed ja naised peaksid saama sama töö eest võrdset töötasu. Soolisest palgalõhest on kuulnud 69% elanikkonnast, kellest omakorda 64% peab seda suureks probleemiks. Selleks, et oleks tagatud võrdne palk võrdse töö eest, pooldas 88% elanikest seda, et töökuulutustesse oleksid märgitud palganumbrid/vahemikud. Palkade avalikustamisse suhtuti skeptilisemalt: seda, et palgad (ka erasektoris) oleksid avalikud kõigile, toetas 24% vastajatest, samas kui 31% arvas, et palgad peaksid olema avalikud ainult asutuse-siseselt, 37% oli palkade (igasugusele) avalikustamisele vastu ning 8% ei võtnud selget seisukohta.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu eesmärgiks oli välja selgitada, millised on Eesti elanike arvamused ja ootused naiste ja meeste sotsiaalsete rollide suhtes ning kuidas jagunevad Eesti peredes kohustused ja vastutus pere ülalpidamise, koduste tööde ning laste eest hoolitsemise osas. Käesoleva monitooringu küsitlustöö viidi läbi sügisel 2016.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tellijaks on Sotsiaalministeerium, uuringut rahastati Norra finantstoetuste programmist „Sooline võrdõiguslikkuse ning töö ja pereelu tasakaal“. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS. Monitooringu raport on leitav sotsiaalministeeriumi veebilehelt: