Eestis on põgenikehirm, kuid see ei ole valdav. Nii selgus küsitlusest, mis uuris Eesti elanike tänaseid hoiakuid pagulaste suhtes.[:]
Küsitluse viisid Turu-uuringute AS abil läbi Memokraadi toimetus ning Tartu ülikooli riigiteadlased Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak. Kuigi autorid ise eelistavad rääkida põgenikest, kasutasid nad uuringus läbivalt sõna “pagulane”, kuna see on laialt käibel ja seondub reaktsioonidega, mida nad uurida tahtsid.
Memokraadi eestvedaja Daniel Vaarik kirjutab Memokraadis, et käesoleval aastal on Euroopasse jõudnud 750 000 põhiliselt Süüriast ning Afganistanist pärit sõjapõgenikku. „Objektiivselt võttes on see vaid väike osa maailma rohkem kui 200 miljonist immigrandist,“ tõdeb ta.
Ta rõhutab, et põgenikud ei ole ainult põgenike mure, kasvõi sellepärast, et sõjapõgenike saabumine Euroopasse ei ole vaatepilt, mille nägemise järel saaks eurooplane ilma midagi tegemata edasi rääkida euroopalikest väärtustest: „Mida rohkem põgenikke, seda suuremad on aga ka nendega seotud muud mured: majanduslikud, poliitilised ja julgeolekulised“.
Uurimaks, mida Eesti elanik arvab põgenikest, pandi kokku uurimisgrupp Memokraadi toimetusest ja Tartu ülikooli riigiteadlastest – Kristjan Vassil ja Mihkel Solvak – ning telliti Turu-uuringute aktsiaseltsist küsitlus Eesti elanike tänastest hoiakutest. Uuringu finantseerisid uuringu autorid ise.
Uuring viidi läbi 7.-20. oktoobril 2015. Esindusliku juhuvalimiga, näost-näkku toimunud ankeetküsitlustes intervjueeriti 993 inimest. Uuringus küsiti muu hulgas, kui palju pagulasi on nende arvates Euroopa Liidu poolt Eestile määratud, kui suur on Eesti üldine sisseränne ja kui palju sisserändajaid Eesti peaks vastu võtma.
Kui küsiti vastajatelt, kui palju on Eestile jõukohane põgenikke vastu võtta, saadi keskmiseks arvuks 315 inimest. 25 protsenti inimestest leidis aga, et vastu ei tohi võtta mitte ühtegi põgenikku. Uuringurühm tõdeb, et see lükkab ümber väite Eesti elanikkonna täielikust vastuseisust põgenikele ning viitab sellele, et isegi kui põgenike saabumist hea meelega ei nähta, on nende saabumise asjaolude üle võimalik arutleda.
Uuringust selgus, et erinevaid immigratsiooni liike tajutakse erinevalt. Nimelt jagati sisserände liigid järgmiselt: varjupaik, õppimine, perekond, töötamine. 92,5 protsendi vastanute arvates peaks Eesti olema avatud neile välismaalastele, kes tulevad siia õppimise eesmärgil ning 81 protsendi arvates neile, kes tulevad siia perekonna liitmise eesmärgil.