Palgatöö on töötavatele noortele peamine sissetulekuallikas, millest niisama lihtsalt ei loobuta.
Ehkki ainult tühine osa 18–30-aastaseid noori tegutses aasta lõpus kas vabakutselise, FIE või eraettevõtjana, näeb ettevõtluses tulevikku koguni 53% vastanuid.
Ühtaegu nii palgatöö kui ka ettevõtlusega soovib tegeleda 35% noori ja üksnes ettevõtjana näeb end 18% vastanuid, selgus Swedbanki rahaasjade teabekeskuse noorte finantskäitumist ja tulevikuplaane käsitlenud uuringust.
Noored on ettevaatlikud: soov ettevõtjaks saada on suur, siiski ei taheta lõplikult ka palgatööst loobuda, märkis teabekeskuse juht Lee Maripuu uuringut tutvustades.
Noored tahavad tööd teha, sest selle eest saab palka. Viimane on töö juures kõige olulisem, alles siis tuleb meeldivus ja kõik muu. „Samal ajal soovitakse teha südamelähedast tööd ja seda, et töö oleks ühiskonnas väärtustatud. Pisut vähem tähtsustati nii oma tööaja kui ka -koha paindlikkust, samal ajal on ka see oluline 74% noorte jaoks. Seega on noorte ootused oma tulevasele töökohale kõrged,” võttis Maripuu kokku noorte tööalased unistused.
Keskmine brutopalk, millega võiks hästi ära elada, on noorte arvates ligi 1400 eurot kuus. Pea võrdselt soovitakse brutosissetulekuks vähemalt 1500 eurot (39%) ja 1000–1400 eurot (36%). 26% arvab, et saab hakkama kuni 990-eurose kuusissetulekuga.
Tegelikkus on suuresti aga hoopis teine, selgus samast uuringust. 56% noori teenib puhtalt kätte alla 800 euro kuus, kolmandik 18–30-aastastest teenib üle 1000 euro kuus. 1000-eurost palka saavad sagedamini 27–30-aastased ja mehed. Seevastu 18–21-aastaste seas on enim neid, kes teenivad ainult kuni 400 eurot kuus.
„Ootused soovitavale palgale sõltuvad enim vastaja praegusest sissetulekust: mida suurem on see praegu, seda suuremad on ka ootused,” rääkis Maripuu. „Neil noortel, kelle erialane karjäär on juba hoo sisse saanud ja kelle praegused finantskohustused on samuti suuremad, on ka palgaootused kõrgemad. Ligi pooled 27–30-aastased noored soovivad brutosissetulekuks 1500 eurot või enam.”
Noorte peamine sissetulekuallikas on palgatöö (69% vastajaid), kuid tähtsal kohal on ka vanemate toetus, mille märkis kolme olulisema sissetulekuallika sekka tervelt 59% 18–30-aastastest noortest. Järgnevad toetused ja stipendiumid, mida peab oluliseks sissetulekuallikaks 45% vastajaid.
„Kõigest 22% noortest ei ole oma vanematelt täiskasvanuks saades rahalist toetust saanud,” märkis Maripuu.
Kõige sagedamini soovivad 18–30-aastased noored 1000-eurost palka. Keskmine soovitav brutopalk, millega võiks hästi ära elada, on noorte arvates ligi 1400 eurot kuus.
56% noorte netosissetulek jääb alla 800 euro, kolmandik teenib üle tuhande euro. 18–21-aastaste seas on enim neid, kes teenivad kuni 400 eurot kuus.
4% täisealistest noortest on täiskasvanuna saanud vanematelt rahalist toetust.
Turu-uuringute AS korraldas Swedbanki tellimusel Omnibuss-uuringu eelmise aasta lõpus, uuringus osales 484 Eesti noort vanuses 18–30 aastat.
Allikas: arileht.delfi.ee