Turu-Uuringute AS viib regulaarselt (igakuiselt, v.a juuli) läbi institutsioonide usaldusväärsuse uuringut. Valimi moodustavad eestimaalased vanuses 15-74, Uurimisaluseid institutsioone on 23.[:]
Kasutatud küsimus: Mil määral Te usaldate järgmisi institutsioone? Vastusevariandid : täiesti usaldan/pigem usaldan/pigem ei usalda/üldse ei usalda/raske öelda
Vaatlusaluste institutsioonide seast usaldasid Eesti 15-74-aastased elanikud märtsikuus kõige enam Päästeametit. Päästeametit usaldas täielikult/pigem usaldas 95% eestimaalastest. Ka varasematel kuudel on Päästeamet püsinud usaldusreitingute (hinnangu „täiesti usaldan“ või „pigem usaldan“ andnud vastajate osakaal koguvalimist) alusel moodustatud pingerea tipus.
Kõrge oli elanike usaldus märtsikuus ka piirivalve (täiesti/pigem usaldab 85%), Maksu- ja Tolliameti (81%) ning politsei (78%) vastu. Kõige vähem usaldati poliitilisi institutsioone. Erakondi usaldas märtsikuus 21%, Riigikogu 30%, valitsust 39% ning peaministrit 40% eestimaalastest. 2009. aasta esimeses kvartalis on kõige enam vähenenud Riigikogu usaldusreiting – võrreldes jaanuarikuuga on Riigikogu usaldavaid inimesi jäänud vähemaks 21% võrra. Võrreldes jaanuariga on 9% võrra vähenenud ka valitsuse ning erakondade usaldusreiting. Ühest küljest vähendab elanike silmis poliitiliste institutsioonide usaldusväärsust järjest süvenev majanduslangus, mis toob endaga kaasa hulgaliselt sotsiaalseid probleeme; teisest küljest võis elanike suhtumist mõjutada ka valitsuse poolt kiirustades ette valmistatav haldusreform, katse siduda soolise võrdõiguslikkuse seaduse vastuvõtmise hääletus valimiskorra sätete muutmisega ning Riigikogu liikmete palgatõusu avalikustamine.
Jätkuvalt on mitte-eestlaste hinnang poliitiliste institutsioonide usaldusväärsusele tunduvalt madalam kui eestlaste oma. Erandiks on hinnangud erakondadele, mida mitte-eestlased usaldavad eestlastega võrreldes mõnevõrra enam. Märtsis 2009. usaldas Riigikogu 34% eestlastest ning 21% mitte-eestlastest, valitsust 48% eestlastest ning 20% mitte-eestlastest, peaministrit 52% eestlastest ning 13% mitte-eestlastest, erakondi aga 19% eestlastest ning 25% mitte-eestlastest. Võib oletada, et mitte-eestlaste usaldus on madal eelkõige koalitsioonierakondade suhtes. Ka märtsikuus Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud erakondade toetuse uuring näitas, et mitte-eestlaste toetus on kõige suurem Keskerakonnale.
2009. aasta esimeses kvartalis on vähenenud ka mitmete teiste riiklike institutsioonide usaldusreitingud. Nendeks institutsioonideks on riigikontroll (märtsikuus usaldas 59%, langus võrreldes jaanuariga 9% võrra), õiguskantsler (märtsis usaldas 61%, langus 8% võrra) president (märtsis usaldas 61%, langus 7% võrra), kaitsevägi (märtsis usaldas 74%, langus 7% võrra) ning Eesti Pank (märtsis usaldas 70%, langus 6% võrra). Tõenäoliselt on ka siinkohal elanike hinnangud mõjutatud majanduslangusest, mis muudab suhtumise riiklikesse institutsioonidesse kriitilisemaks.
Mitte-riiklikest institutsioonidest on elanike usaldus võrreldes jaanuariga kõige enam (7% võrra) vähenenud trükiajakirjanduse vastu, mida usaldas märtsis 50% elanikkonnast.
TAUSTAINFO: OMNIBUSSKÜSITLUSE METOODIKA
Omnibussküsitlust viib Turu-Uuringute AS läbi igakuiselt. Omnibussküsitluse sihtrühma moodustavad Eesti elanikud vanuses 15-74, valimi suurus on 1000 vastajat. Sellise valimi suuruse puhul on tulemused üldistatavad kogu vastavaealisele Eesti alalisele elanikkonnale (maksimaalne viga ei ületa 95%-lisel usaldusnivool 3,14%, väiksemate gruppide vaatlemisel võib viga olla suurem).
Küsitlusmeetodiks on silmast-silma intervjuud vastajate kodudes. Valimi moodustamisel kasutatakse üldkogumi proportsionaalset mudelit piirkondade ja asulatüüpide (linn/maa) lõikes ning mitmeastmelist tõenäosuslikku juhuvalikut. Esmalt valitakse mudeli alusel valimipunktid – kõigis piirkondades kokku 100. Valimipunktid (täpsusega kuni lähteaadressi tasandini) valitakse asula suurusele (elanike arvule) proportsionaalse tõenäosusega. Lähteaadresside baasina kasutatakse Rahvastikuregistri aadressloendit.
Seejärel teostatakse vastaja valik – igas valimipunktis 10 inimest. Vastajate valikul rakendatakse lähteaadressi meetodit ja nn „noore mehe reeglit“. See tähendab, et valimisse sattunud aadressil palutakse ankeet täita noorimal kodusoleval meessoost leibkonna liikmel vanuses 15–74. Kui mehi kodus ei viibi, siis viiakse intervjuu läbi noorima kodusoleva naisega. Alates 2008. aasta jaanuarikuust rakendatakse Omnibussküsitlustes ka kvoote: kõigis valimipunktis küsitletakse maksimaalselt kaks 60-74-aastast vastajat.
Selline meetod annab neile vastajate kategooriatele, kes tavaliselt harvemini kodus viibivad (nooremad inimesed, meesterahvad), lisatõenäosuse valimisse sattuda, muutes nii empiirilise valimi vastavamaks elanikkonna tegelikule soolis-vanuselisele koosseisule.
Küsitlusmeetodiks on intervjueerimine – küsitleja esitab suuliselt ankeedist küsimusi ning täidab vastaja ütluste kohaselt ankeedi.
Vastavalt rahvusvahelistele uuringu läbiviimise standarditele teostame peale intervjuude läbiviimist 10% ankeetide puhul juhuslikult valitud küsitluspunktides küsitlustöö järelkontrolli, kasutades tagasisidekirju. Järelkontrolli abil kontrollitakse intervjuu teostamise fakti, samuti vastaja valiku reegli ja muude küsitlusjuhiste järgimist küsitleja poolt. Reeglite vastu eksinud küsitlejate tööd eemaldatakse valimist ja puudujääv arv ankeete kogutakse täiendava küsitluse teel.
Kontakt:
Vaike Võõbus
Uuringujuht
Turu-Uuringute AS
Tel. 6684 852