Rahvusvaheline uuringuvõrgustik WIN (Worldwide Independent Network of Market Research) avaldas ülemaailmse vaimse tervise päeva puhul värsked uuringutulemused stressi kogemise ja selle peamiste põhjuste kohta. Turu-uuringute AS viis 2026. aasta septembris läbi eraldi Eesti elanikkonnaküsitluse, milles uuriti stressi kogemise sagedust ja peamisi stressiallikaid.
Eesti sagedase stressi näitaja on rahvusvahelisest keskmisest madalam
Uuringu andmetel kogeb Eestis sagedast stressi 34% vastanutest. Rahvusvahelises WINi uuringus oli vastav keskmine osakaal 42%. Eestis kogeb 11% vastanutest stressi väga tihti või pidevalt ning 22% üsna tihti või sageli. Eestis on sagedast stressi kogevate vastajate osakaal madalam kui mitmes teises riigis, nt Lätis (49%), Rootsis (50%), Soomes (41%) ja Saksamaal (42%). Rahvusvahelises uuringus paistavad silma Taani ja Poola, kus sagedast stressi kogevate vastajate osakaal on keskmisest madalam. Taanis kogeb sagedast stressi 21% ja Poolas 24% vastanutest. Kuigi Eestis on sagedast stressi kogevate vastajate osakaal rahvusvahelisest keskmisest madalam, kogeb seda siiski ligikaudu kolmandik vastanutest.
Sagedast stressi kogetakse kõige rohkem nooremates vanuserühmades
Uuringu tulemused näitavad, et sagedase stressi kogemine erineb vanuserühmade lõikes. Kõige kõrgem on see näitaja 18-24-aastaste seas, kellest sagedast stressi kogeb 55% ja 25-34-aastastest 46%. 18–24-aastaste seas ei valinud ükski vastaja stressi kogemise sageduse küsimuses vastusevarianti “Mitte kunagi”. Rahvusvahelises WINi uuringus olid sagedase stressi osakaalud vastavates vanuserühmades 49% ja 50%. Seega on Eesti 18–24-aastaste näitaja rahvusvahelise uuringu sama vanuserühma näitajast kõrgem, 25-34-aastaste seas aga madalam.
Noorte kõrgem stressinäitaja tõstatab küsimuse, kuidas võib pikaajaline stress mõjutada nende vaimset heaolu ja suurendada läbipõlemisohtu tulevases tööelus. Vanemates vanuserühmades seevastu on sagedase stressi osakaal märgatavalt madalam: 65–74-aastaste seas 16% ja 75-aastaste ning vanemate seas 14%. Rahvusvahelises uuringus oli 65-aastaste ja vanemate vastav näitaja 24%. Nii Eesti kui ka rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, et sagedast stressi kogetakse nooremates vanuserühmades rohkem kui vanemaealiste seas.
Sagedase stressi esinemine soo ja laste arvu järgi
Eestis kogeb sagedast stressi 35% naistest ja 33% meestest. Eestis on sagedast stressi kogevate naiste ja meeste osakaal madalam kui rahvusvahelises uuringus, kus vastavad näitajad olid 48% ja 36%. Sagedase stressi osakaal erineb ka leibkonnas elavate laste arvu järgi: lasteta leibkondades kogeb sagedast stressi 31% vastanutest, ühe lapsega leibkondades 39%, kahe lapsega 46% ja kolme või enama lapsega leibkondades 41%.
Peamised stressiallikad on töö, tervis ja rahalised raskused
Eesti vastajad nimetasid peamiste stressiallikatena oma tööd ja tervist (mõlemad 27%) ning rahapuudust või võlgu (24%). Rahvusvahelises WINi uuringus nimetati kõige sagedasemate põhjustena oma tööd ja rahapuudust või võlgu (mõlemat 32%). Kõrgharidusega vastajate seas oli kõige sagedamini nimetatud stressiallikana tööd (38%), samas kui madalama haridustasemega vastajate seas nimetati kõige sagedamini rahapuudust või võlgu (41%) ning tervist (35%). Sarnased erinevused ilmnevad ka rahvusvahelises WIN uuringus, kus kõrgema haridustasemega vastajad nimetasid sagedamini stressiallikana tööd, madalama haridustasemega vastajad aga rahapuudust või võlgu. Tulemused viitavad sellele, et vaimse tervise toetusmeetmete kavandamisel võiks arvestada erinevate ühiskonnagruppide stressiallikatega.
Poliitika ja julgeolekuga seotud stressiallikad
Eestis nimetati sõdu üle maailma stressiallikana sagedamini kui rahvusvahelises uuringus keskmiselt. Sõdade mõju stressiallikana märkis Eestis 22% vastajatest (maailma keskmine 14%, Euroopas 19%). Lisaks tekitab stressi oma riigi poliitika (22% Eestis vs 18% maailmas). Eesti 65–74-aastaste seas nimetati kõige sagedamini stressiallikana Eesti riigi poliitikat (36%). Globaalset või piirkondlikku poliitikat nimetas stressiallikana 11% Eesti, 17% Soome ja 25% Läti vastanutest.
Digitaalne kurnatus ja “ruineeriv skrollimine”
Stressiallikate seas nimetati ka pidevat ruineerivat skrollimist ja liigset telefonikasutust. Seda märgib stressitegurina 10% Eesti elanikkonnast. Nooremates vanuserühmades oli see näitaja kõrgeim: 18–24-aastaste seas 19% ja 25-34-aastaste seas 22%. Rahvusvahelises uuringus oli vastav üldnäitaja 9%, 18–24-aastaste seas 18% ning 25–34-aastaste seas 13%. Tulemused näitavad, et liigset telefonikasutust ja pidevat sisu kerimist nimetavad stressiallikana eelkõige alla 35-aastased vastajad. Alates 35. eluaastast on vastav osakaal märgatavalt madalam, jäädes eri vanuserühmades 2–9% vahele.
Sagedase stressi esinemine erineb elukoha ja haridustaseme järgi
Eesti küsitluses oli sagedase stressi näitaja kõrgeim Tallinnas (40%). Suuremate linnade (Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve) vastajate seas oli see 37%. Maakonnakeskustes oli vastav näitaja 33%, muudes linnades ja alevites 30% ning alevikes ja külades 26%. Kui vaadata piirkondlikke erinevusi Tallinnat arvestamata, oli sagedase stressi osakaal kõrgeim Lõuna-Eestis (35%) ja madalaim Põhja-Eestis (23%).
Erinevused ilmnevad ka haridustaseme järgi. Alg-, põhi- või kutseharidusega (ilma keskhariduseta) vastajate seas koges sagedast stressi 46%, kutse-, kesk- või keskeriharidusega vastajate seas 29% ning kõrgharidusega vastajatest 35%.
Kokkuvõte
Kuigi Eestis kogeb sagedast stressi vähem vastajaid (34%) kui rahvusvahelises uuringus keskmiselt (42%), ilmnevad Eesti elanikkonnarühmade vahel märgatavad erinevused. Kõrgemad näitajad ilmnevad noorimas vanuserühmas, lastega peredes, Tallinnas ja madalaima haridustasemega vastajate seas; 65-aastaste ja vanemate seas on tulemus madalam. Eesti elanike peamised stressiallikad on töö, tervis ja rahalised raskused, kuid nende osatähtsus erineb elanikkonnarühmade lõikes. Rahvusvahelise võrdluse taustal tuleb esile ka sõdadega seotud stress, mida nimetati Eestis sagedamini kui maailmas keskmiselt.
Rahvusvaheline WINi uuring hõlmas 45 riiki, kus osales üle 40 000 vastaja. Turu-uuringute AS viis 2026. aasta septembris läbi eraldi elanikkonnaküsitluse, milles osales 1010 inimest. Rahvusvahelised WIN uuringu näitajad on eraldi küsitlusest ega sisalda Eesti vastuseid. Neid kasutatakse artiklis ainult Eesti tulemuste võrdlemiseks.
Rahvusvahelise uuringu tulemustega saab lähemalt tutvuda WINi kodulehel avaldatud ülevaates.
Kui soovite uuringu kohta täiendavat teavet, siis võtke ühendust.
Irina Strapatšuk
irina ( at ) turu-uuringute.ee