Suurem osa Tallinna elanikest kasutab oma igapäevaseks liiklemiseks endiselt ühistransporti, kuigi aasta-aastalt on kasvanud nende linlaste osakaal, kes liiklevad põhiliselt autoga. Põhiliselt autoga sõites elas oma igapäevaelu 2009. aasta lõpuks juba 41% tallinlastest.
[:]
Alates 2000.aastast on põhiliselt ühistranspordiga liiklejate osakaal Tallinna elanikkonnas langenud 17% võrra ja põhiliselt autoga liiklejate osakaal kasvanud 19%. Siiski ei ole ühe või teise liikumisviisi edenemine, kui vaadelda 10 aasta trende, kulgenud päris ühtlaselt. 2000. aastal liikles põhiliselt ühistranspordiga 70% tallinlastest, kuid sellest edasi langes see arv igal aastal mõne protsendi võrra kuni aastani 2004, mil kütusehinnad järsult tõusma hakkasid ja autoga sõitmine osa oma võlust kaotas. Ühistranspordikasutuse kulminatsioon tekkis 2005. aastal, mil seda kasutas – kes harvemini, kes sagedamini – 91% elanikkonnast. See juhtus siis, kui orkaan Katrina tõstis kütusehinna enneolematusse kõrgusse. Edaspidi aga, kuigi mootorikütuse hinnad on kord langenud, kord tõusnud (viimast eriti seoses kolmel viimasel aastal toimunud aktsiisitõusudega), ei ole need auto- või ühistranspordikasutust enam nii tugevasti mõjutanud.
Niisiis kasutas 2009.a. ühistransporti sagedamini või harvemini uuringu andmetel üldse 78% tallinlastest, mis tähendab, et 22% elanikest ei olnud aasta jooksul sellega kordagi kokku puutunud.
Laias laastus ei ole praegune majanduslangus tavapärasele transpordikasutusele suurt mõju avaldanud, kuigi mõne protsendi võrra on ühistranspordi roll siiski kasvanud. Lähemal uurimisel selgub, et üht-teist on muutunud seniste kõige innukamate autoga sõitjate, 30-39-aastaste seas. Kui veel 2008.a. liikles neist 55% põhiliselt autoga ning kolmandik polnud ühistransporti aasta jooksul kordagi kasutanud, siis möödunud aastal liikles sellest vanusegrupist põhiliselt autoga vaid 43% ning ühistransporti on sagedamini või harvemini proovinud juba 81%.
Hiljuti lõppenud aastal sõideti ühistranspordiga endisest veidi vähem kõrgema sissetulekuga vastajate seas, kus auto roll on endiselt kasvutrendil, ja ka keskmisest madalama sissetulekuga kontingendis, kus jõudsalt võtab maad kand-ja-varvas meetod. Põhjused on ilmselt vastupidised.
Loomulikult on ühistransport põhiline liikumisvõimalus koolilastele.
Kõige suurem on ühistranspordikasutajate osakaal Põhja-Tallinnas ja Lasnamäel, järgnevad Lasnamäe ja Mustamäe, kõige väiksem kaugetes piirkondades, eriti Pirital-Meriväljal. Peamiselt jalgsi liigub umbes viiendik tallinlastest – seda eriti muidugi Kesklinnas.
Vaatamata aegajalt meedias kõlavale halvakspanule ühistranspordi aadressil, on ühistranspordiga sõitjad ise meelestatud jätkuvalt heatahtlikult. Linna ühistranspordikorraldusega oli suur enamus (72%) Tallinna elanikest 2009. aastal kas täiesti või üsna rahul, negatiivseid hinnanguid anti harva – 15% vastajatest. Kõige paremal arvamusel oli Kesklinna ja Lasnamäe rahvas. Erimeelsuste poolest paistis silma Haabersti, kus liiklustingimused uutes elamupiirkondades on tublisti erinevad. Kõige madalam keskmine hinnang transpordikorraldusele tuli Piritalt-Meriväljalt, kus keegi polnud väga rahul ega ka täiesti rahulolematu.
Keskmine hinne on linna transpordikorraldusele püsinud 11 aasta jooksul üsna stabiilsena.
Suurimat edasiminekut Tallinna ühistranspordi arengus on nähtud eelkõige seoses bussidega. Üle poole (54%) vastajaskonnast oli seda meelt, et bussisõit on Tallinnas viimase aasta jooksul muutunud meeldivamaks (trammisõit 32%, trollisõit 36% vastanute hinnangul), ülejäänute arvates on olukord püsinud enam-vähem muutumatuna. Küsitletutest 8-9% arvates tüürivad asjad Tallinna ühistranspordis aga aina halvemuse poole – ja seda igal aastal.
Tallinn on bussiliinidega üsna tihedasti kaetud ja buss ongi kõige rohkem kasutatav ühissõiduk. Iga päev sõidab bussiga ligi pool (46%) kõigist ühistranspordikasutajaist, trolliga 22 % ja trammiga 19%: see teeb bussiga üle 2 korra rohkem kui trolli või trammiga. Bussi võibki pidada linlaste põhiliseks liikumisvahendiks, kuna ainult trolli ja trammiga enamik ühistranspordi kasutajaid hakkama ei saa. Üle poole neist, kes pidevalt sõidavad trolli või trammiga, kasutavad peaaegu iga päev ka bussi, seevastu sagedastest bussiga sõitjaist kasutab paralleelselt muid ühissõidukeid alla kolmandiku.
Siiski ei ole liinivõrgu tihedus ainus bussikasutuse põhjus. 11 aastat on vastajatelt küsitud, missugust ühissõidukit nad eelistaksid, kui sihtkohta oleks võimalik sõita erinevate liiklusvahenditega. Kõigi nende aastate jooksul on enamus vastanutest ehk 60-65% valinud oma esimeseks eelistuseks bussi. Trolli, trammi ja elektrirongi pooldajad on jaganud ülejäänud protsente omavahel võrdlemisi võrdselt, vahetades aastate jooksul vaid järjekorda.
Läbi aastate oodatakse ühistranspordilt kõige enam, et sõiduplaanist kinni peetaks, et sõiduintervallid oleksid parajad, et piletihind oleks normaalne ning sõiduk oleks puhas ja korras.
Parimate viimase aasta arengutena ühistranspordis nähti eeskätt peatuste teatamist, sõidukite puhtuse ja korrashoiu edenemist ning sõiduplaanist kinnipidamist. Areng peatuste teatamises tuleneb uute elektrooniliste seadmete rakendamisest ühiskondlikes liiklusvahendites.
Veel 2008.aastal oli puhtus ühistranspordis tõeline murekoht. Transpordifirmad on sellega aasta jooksul kibedasti vaeva näinud ning sõitjate hinnangute paranemine on silmnähtav. Kõige suurema hüppe puhtuse vallas on teinud TAK, mis veel 2008.a. jäi positiivsete hinnangute osakaalu poolest maha nii trammist-trollist kui konkureerivatest bussifirmadest, nüüd aga on kõigist ette jõudnud.
TAKi kui ettevõtte maine sõitjate seas on hea, parim aspekt on avatus ja valmisolek suhtlemiseks. Ka bussijuhtidele antud hinnangud on jätkuvalt pigem kiitvad. Suur enamus vastajaist (80% ümber) olid seda meelt, et nii juhtide välimus kui käitumine on korrektsed ning sõidustiil sujuv. Negatiivsemate hinnangute osakaal oli suurim keele- ja suhtlemisoskuste osas – vastavalt 16% ja 18%.
TAK busside kõige meeldivamateks külgedeks peeti viimati head info kättesaadavust, peatuste teatamist ja sõidukite mugavust. TAK paistis kõigi nende omaduste poolest silma muude ühissõidukite taustal. Eelnenud aastatel on tõsisem edasiminek toimunud eriti sõiduplaanist kinnipidamise ja sõidukite mugavuse ning kaasaegsuse osas. Viimase aasta suuremaid muresid aga on pikenenud sõiduintervallid, mis viimaste uudiste valguses jätkavad senist trendi veelgi.
TAKi poolt edastatavat infot pidas piisavaks 80% vastanutest. Pooled linlastest peavad mugavaimaks ühistranspordiinfo otsimise kanaliks bussipeatust, kust ripub sõidugraafik. Enamus on sealt saadava infoga rahul. Põhiprobleem on väike või valgustamata kiri sõiduplaanidel.
Sobivalt e-riigile on aasta-aastalt enam hakatud hindama transpordiinfo otsimist internetist, mis on kasvanud pea olematult 7%-lt 1999. aastal 58%-ni 2009. aastal.
Vastajatelt küsiti, milliseid uuendusi nad Tallinna bussiliikluses pooldavad, milliseid mitte. Kõige enam – 87% vastajatest pidas heaks uuenduseks ühissõidukeile omaette sõidurea eraldamist, et vähendada ummikutes seismist. 91% vastanutest suhtus väga positiivselt elektrooniliste infotabloode ja peatuste automaatse teatamise seadmete vastu. Suurimat arvamuste lahknemist põhjustas ettepanek peatada buss vaid juhul, kui keegi peatuses selleks käega märku annab. Sellel oli võrdselt nii pooldajaid kui vastaseid, ent võrreldes 2008.a.-ga on siiski toimunud teatud nihe pooldamise suunas. Samas on pikematel liinidel, nagu Pirita või Nõmme, küllalt palju vastajaid, kes pooldaksid peatusest möödasõitu, kui bussis keegi peatumiseks märku ei anna ja ka peatuses kedagi pole. Lühematel ja kesklinnale lähematel liinidel, eriti Põhja-Tallinnas, siiski enamusele sõitjaist selline lahendus ei meeldiks.
Kontrolöride tegevuse tõhustamist pooldas vaid 45% küsitletutest, kuigi lausa vastu oli vaid 13%. Kahetine oli suhtumine ka mittepeatumisse, kui bussipeatuses kedagi ei ole ja väljumisest bussis märku ei anta (56% pooldajaid, 19% erapooletuid, 24% vastu). Busside peatumine vaid juhul, kui peatuses käega märku antakse, kutsus esile pigem vastuseisu kui poolehoidu.
Esmakordselt küsiti 2009. aasta lõpus linlastelt, kuidas hinnatakse puhtust ja heakorda bussipeatustes ja ootepaviljonides. Üldine seisukoht oli küllalt positiivne, kuigi leiti, et olukord võib peatuste kaupa suuresti erineda. Päris rahulolematuid oli üsna vähe.
Tallinlastelt, kes igapäevaseks liiklemiseks kasutavad põhiliselt autot, uuriti ka, mis paneks neid ümber mõtlema ja ühistranspordiga sõitma. Nagu ikka, vastati ka nüüd kõige sagedamini, et selline asi võiks tulla kõne alla kas oluliselt kiirema kohalejõudmise (49%) või oluliselt vähenevate kulude korral (42%). Võrreldes varasemaga on takistava asjaoluna seekord mainitud sagedamini ka rohkeid ümberistumisi (36%), pikki intervalle (30%) ja sellega seotud sõidukite ülerahvastatust (31%).
Tallinna Autobussikoondisele tehti palju vabas vormis ettepanekuid. Päris paljud vastajad soovitasid jätkata samas vaimus. Teemadest, milles sooviti edasiminekut, oli esikohal sõiduintervallide tihendamine, millega paistsid silma eriti Haabersti, Nõmme ja Lasnamäe elanikud. Puhtusest oli keskmisest sagedamini juttu Lasnamäel ja Mustamäel. Kõikides linnaosades oli pahandamist kallite sõidupiletite pärast, mis, nagu sõiduintervallidki, polegi transpordifirma enda määrata. Tõe huvides tuleb lisada, et küsitlus toimus veel enne tänavuse hinnatõusu avalikustamist.
Ka reisisaatjad oli aktuaalne teema: kõrvuti hurjutamisega tuli ette ka kiitusi abi osutamise eest. Reisisaatjate puhul soovitati nende tegevusampluaad laiendada: näiteks piletite müümise- kontrollimise või sõitjate loendamise näol.
Küsitlus Tallinna elanikkonnas toimus 2009.a. novembris. Vastas 500 tallinlast alates 15 eluaastast. Samalaadset küsitlust on Turu-uuringute AS poolt läbi viidud juba 11 aastat järjest.
Hella Kaldaru
Turu-uuringute AS uuringujuht
Tel: +372 668 48 59
hella@turu-uuringute.ee