Jätame kõrvale aspektid, kui selgelt ja üheseltmõistetavalt olid püstitatud Tallinna haldusreformiga seotud „rahvaküsitluse“ küsimused või kuidas käitus interneti-operaator tulemustega. [:]
Avaliku arvamise uuringutega tegeleva firma seisukohalt peame vajalikuks öelda, et selle küsitluse metoodika ei vasta kogu linna elanike arvamust esinduslikult peegeldava küsitluse reeglitele. Seda võiks nimetada pigem hääletamiseks, millest võtsid osa need, kes viitsisid – parimal juhul ca 1/6 tallinlastest (55 612 inimest). Arvamusküsitluse puhul valitakse vastajaid juhuvalimiga, millele on kehtestatud kindlad reeglid, sh kindel arv vastajaid igast linnaosast, mis vastab linnaosade elanike osakaalule kogu linna rahvastikus. Loomulikult ei saa arvamusküsitluse puhul üks inimene vastata mitu korda, mida Tallinna haldusreformi asjus hääletamisel kindlasti juhtus (vähemalt internetis hääletamise puhul, kus oli vaja märkida ainult nimi ja meiliaadress). Ei ole aga mingi uudis ega saladus, et igaüks võib endale luua igasuguseid meiliaadresse ükskõik mis nime all.
Teine alternatiiv inimeste arvamuse väljaselgitamiseks oleks olnud korraldada rahvaküsitlus korrektsete reeglite järgi, eelkõige välistades ohu, et ühe inimese antud hääled lähevad arvesse mitme häälena. See oleks olnud võimalik vaid vastaja isiku kontrollimise abil – väljastades valimisjaoskondades hääletussedeleid isikutunnistuse alusel ning võimaldades interneti-keskkonnas hääletada vaid ID-allkirja abil.
Seega võis Tallinna linnavõim aktiviseerida rahvast, kui seda vajalikuks pidas, ent hääletustulemusi ei saa pidada esinduslikeks kogu linnarahva suhtes ning nende põhjal otsuseid langetada ei ole õige.
Tõnis Stamberg
Turu-uuringurte AS
Tegevjuht
Tel: 668 48 50