Riigikantselei tellimusel detsembri keskpaigas toimunud avaliku arvamuse seire näitas, et inimeste usaldus riigikogu ja valitsuse vastu on taas suurenenud (võrreldes septembriga, mil usaldus nende institutsioonide vastu oli viimaste aastate madalaimal tasemel). Toetus maksumuudatuste vajalikkusele ja eestikeelsele õppele ülemineku osas pole sügisega võrreldes muutunud. Majanduslikke raskusi kogevate inimeste osakaal püsib muutumatuna, kuid kasvanud on inimeste majanduslik ebakindlus tuleviku osas.
Uuring, mille käigus küsitles Turu-uuringute AS 1260 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, näitas, et riigikogu usaldab 33% ja valitsust 39% vastanutest. Septembris olid need näitajad vastavalt 27 ja 32%. Toetus püsib jätkuvalt kõrge eestikeelsele õppele ülemineku osas: 71% elanikest arvab, et see loob kõigile Eesti lastele võrdsed võimalused omandada head haridust. Oluliste muutusteta püsib toetus ideele lahti siduda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Moskva patriarhaadist – seda pooldab 59% elanikest. Enamus küsitletutest (63%) pooldab ka Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist kohalikel valimistel, kuid suurem osa muudest rahvustest elanikest (72%) tahaks selle säilitamist.
Jätkuvalt väärtustatakse kõrgelt kuulumist NATO-sse ja Euroopa Liitu. Kui kuulumise NATO-sse kiidab heaks 93% eestlastest ja 42% muudest rahvustest elanikest, siis Euroopa Liidu liikmelisust toetab 85% eestlastest ja 63% muudest rahvustest elanikest.
Elanike hinnangud oma majanduslikule toimetulekule pole võrreldes septembriga muutunud. Detsembrikuise küsitluse andmetel kogeb majanduslikke toimetulekuraskusi 31% elanikest (septembris sama). Muutunud pole ka toetus maksumuudatuste vajalikkusele – maksumuudatusi toetab 36% (septembris 37%) ja ei toeta 59% elanikest. Tõenäoliselt tulenevalt jaanuaris rakendunud maksumuudatustest on mõnevõrra kasvanud majanduslikku ebakindlust tunnetavate elanike osakaal (51%-lt septembris 59%-le detsembris), samuti on vähenenud inimeste üldine rahulolu oma eluga (rahul olijate osakaal on vähenenud 66%-lt septembris 60%-le detsembris). Vähenenud on ka teistest rahvustest küsitletute kuuluvustunne Eesti ühiskonda (Eesti ühiskonda kuuluvana tundis end juunis 68% ja detsembris 59% muudest rahvustest vastajatest), kuigi neist valdav osa (79%) peab Eesti ühiskonda kuulumust enda jaoks oluliseks.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel: Avaliku arvamuse seireuuring (13. – 19. detsember 2024).