Septembrikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on võrreldes augustiga ainsa erakonnana toetust kasvatanud Eesti 200, mille uueks juhiks sai augusti lõpus Kristina Kallas. Kui veel augusti alguses oli Eesti 200 toetus viimaste aastate madalaimal tasemel (3%), siis septembris on nende toetus suurenenud 6 protsendile. Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes augustiga oluliselt muutunud pole. Kõrgeima toetusega erakond on
Augustikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest (juunis 23%, st olulist muutust toimunud pole).
Juunikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, mida toetab 23% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Järgnevad Reformierakond, mille toetus on võrreldes maikuuga pisut suurenenud (mais 17% ja juunis 20%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (17%). Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetusnäit on juunis 15%
Võrreldes aprilliga on Isamaa toetus maikuus vähenenud 27 protsendilt 22 protsendile, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus suurenenud 13 protsendil 19 protsendile. Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes aprilliga oluliselt muutunud ei ole. Hoolimata toetuse vähenemisest on Isamaa toetus (22%) ka maikuus kõrgem kui teistel erakondadel.
Võrreldes märtsiga on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetus aprillis vähenenud 19 protsendilt 15 protsendile (toetusnäitaja arvutamisel on aluseks võetud vähemalt 18-aastased valimiseelistust omavad Eesti kodanikud). Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes märtsiga oluliselt muutunud pole. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa (toetab 27%), järgnevad Reformierakond (19%), EKRE (15%), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (13%) ja Keskerakond (10%).
Riigikantselei tellitud märtsikuisest seireuuringust selgus, et võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga on selle aasta I kvartalis elanike eluga rahulolu ja majanduslik kindlustunne paranenud. Eluga on rahul 69% elanikest (2023. detsembris 65%), majanduslikku ebakindlust tunneb 45% (detsembris 58%) ning majanduslikke toimetulekuraskusi kogeb 26% (detsembris 32%). Majanduslik kindlustunne ja toimetulek on paranenud nii eestlaste kui muudest rahvustest […]
Eesti inimeste usaldus peaministri ja valitsuse vastu on viimase pooleteise aasta jooksul olnud languses. Viimase aasta jooksul on oma usaldust kaotanud ka riigikogu ja erakonnad. Kui valitsuse usaldus oli 2022. aasta teises kvartalis veel 53%, siis läinud aasta neljandaks kvartalis oli see langenud juba 36%-di tasemele. Samas taktis kaotas oma usaldust ka peaministri institutsioon
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega. n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega. n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)