Siseministeeriumi ja Turu-Uuringute ASi värskelt läbiviidud uuringust nähtub, et inimesed hindavad vabatahtlikke päästjate tööd väga kõrgelt. Samas aga kohtavad vabatahtlikud ka neid, kes süüdistavad neid hoopis kutselistelt päästjatelt leiva võtmises. [:]
Uuringus mõõdeti, kuivõrd usaldavad inimesed erinevaid siseturvalisuse eest vastutavaid institutsioone, nagu näiteks politseid, kaitseliitu, turvaettevõtteid, vabatahtlikke päästjaid, naabrivalvet ja abipolitseinikke. Uuringust selgus, et inimesed usaldavad neist kõige enam politseid, kelle kohta vastas tervelt 84 protsenti küsitletuist, et usaldavad ametit «täiesti» või «pigem usaldavad».
Kui aga võtta aluseks hoopis usaldussaldo, mis on nende vastajate hulga vahe, kes institutsiooni usaldavad ja nende, kes ei usalda, teenisid suurima poolehoiu vabatahtlikud päästjad.
Lääne-Virumaal Aasukalda priitahtlikus päästekomandos tegutsev Marge Zaidullin tunnistas aga, et päris nii roosiline see olukord ei ole. «Tegelikult olen ma natuke teisel arvamusel,» lausus ta, ma ei arva väga, et inimesed vabatahtlikke usaldavad.»
Zaidullini arvates on sellel väga lihtne põhjus. «Inimesed viivad kokku selle, et kui tuleb vabatahtlikke juurde, pannakse kutselisi komandosid kinni,» leidis ta. Samas jätkub tema sõnul hulgaliselt ka neid, kes priitahtlikele päästjatele häid soove jagavad.
Heatahtlikkust näidatatakse muu hulgas ka sellega, et vabatahtlikule kiputakse raha pakkuma. «Isegi kui me reageerime sündmusele kutseliste päästjatega koos, on paar juhust olnud, kus vanem inimene tuleb ja hakkab kümnekat (kümne-eurost-toim.) pihku suruma, et teie tulite ja aitasite,» tõi ta välja.
See, kuidas vabatahtlikesse suhtutakse, oleneb suuresti ka sellest, milline inimene ise on. «Kui sa oled ise positiivne ja suhtleja, siis üldjuhul on teine inimene sulle vastu samasugune,» märkis Zaidullin. Samuti usub ta, et vabatahtlikke päästjaid hinnatakse kõrgelt, sest vabatahtlikud ei käi karistamas, vaid nõustamas.
Zaidullin, keda päästeamet tunnustas juunis kui parimat päästeala priitahtlikkuse edendajat, tunnistas aga, et vabatahtlike päästjate tööga liitumist tegelikult peljatakse. Ühelt poolt seetõttu, et päästja töö on füüsiliselt raske, teisalt aga kardetakse liigseid kohustusi.
«Nad kardavad seda, et kui nad tulevad vabatahtlikuks, siis neil on mingi suur kohustus ja nad on 24/7 rakkes ja neil omal vaba aega üldse ei jää,» rääkis ta.
Tegelikkuses jääb Zaidullini sõnul vaba aega hulganisti. «Jääb-jääb ikka. See ongi vabatahtlik – sa saad rahulikult oma asju korraldada. Ka meie komandos on inimesi, kes on aasta peale võib-olla ainult kaks-kolma korda valves,» ütles Zaidullin.
«Juba see on hea, kui sa oskad naabrile nõu anda, kas korstna pühkimise kohapealt või kui sa näed, et kuskil on midagi ohtlikku ja juhid tähelepanu.»
Eesti päästeliidus on täna kokku üle 2000 vabatahtliku päästja, kes tegutsevad kokku 103 maapäästekomandos ja 29 merepäästekomandos.
Turu-uuringute AS viis siseministeeriumi palvel uuringu läbi 27. aprillist 21. maini ning selles osales 1001 inimest.