Valitsust usaldab pagulasküsimustes vaid 27% elanikest

Turu-uuringute AS on suve jooksul kahel korral uurinud Eesti inimeste suhtumisest pagulaste Eestisse ümberpaigutamisse.

Juunis oli avalikkusel teadmine, et pagulased peaksid Eestisse saabuma EL poolt määratud kvootide alusel (Eesti jaoks algselt üle tuhande pagulase) ning tookord oleks pagulaste vastuvõtuga Euroopa Komisjoni poolt pakutud jaotuskava alusel nõustunud vaid kolm protsenti küsitletutest. 41 protsenti küsitletutest leidis, et Eesti peaks küll pagulasi vastu võtma, kuid vastavalt oma võimalustele. Samas täpsustavast küsimusest selgus, et neid võimalusi peeti üsna kasinateks: enamiku jaoks jäi talutav vastuvõtu piir alla saja pagulase, rohkem kui sadat pagulast oleks olnud valmis vastu võtma vaid neljandik neist, kes pagulaste vastuvõttu võimalikuks pidasid. Üle poole küsitletutest olid pagulaste riiki lubamise vastu.

Augustis, kui Eesti poolt vastuvõetavate pagulaste piirarv oli fikseerunud 150 kuni 200 peale (kuid veel ei olnud juttu praegusest 550-st ja edasistest ümberjaotuskavadest), oleks pagulaste vastuvõtmisega olnud nõus 25% küsitletutest (150-200 pagulase vastuvõtuga 21% ja sellest suurema hulgaga 4%). 70 protsenti leiab, et Eesti ei peaks pagulasi vastu võtma (nende hulgas 31% arvab, et Eesti ei peaks pagulasprobleemiga üldse tegelema ja 39%, et tuleks aidata muul viisil).

Eesti ei peaks selles üldse osalema, see ei ole meie probleem 22%Eesti peaks osutama muul viisil abi, (näiteks majanduslikku, püüdma lahendada sõjalisi konflikte), kuid mitte põgenikke vastu võtma30%

Turu-uuringute AS omnibussküsitluse tulemuste võrdlus juuni vs august (KÕIK VASTAJAD)

Küsitlus 27. mai – 9. juuni Küsitlus 11.-25. August
Eesti ei peaks selles üldse osalema, see ei ole meie probleem 22% Eesti ei peaks selles üldse osalema, see ei ole meie probleem 31%
Eesti peaks osutama muul viisil abi, (näiteks majanduslikku, püüdma lahendada sõjalisi konflikte), kuid mitte põgenikke vastu võtma 30% Eesti peaks osutama muul viisil abi (näiteks majanduslikku, püüdma lahendada sõjalisi konflikte), kuid mitte põgenike vastu võtma 39%
Lisaks muul viisil aitamisele peaks Eesti olema valmis vastu võtma põgenikke, kuid vastavalt meie võimetele 41% Lisaks muul viisil aitamisele peaks Eesti olema valmis vastu võtma pagulasi, kuid mitte rohkem kui praeguseks kokku lepitud 150-200 21%
Lisaks muul viisil aitamisele peab Eesti võtma vastu vähemalt nii palju põgenikke, kui Euroopa Komisjon meile määrab 3% Eesti peab vajaduse tekkimisel võtma tulevikus vastu ka rohkem pagulasi 4%
Ei oska öelda 4% Ei oska öelda 4%

Valitsuse usaldamise teemalisest veebiküsitlusest selgub, et valitsuse tegevust pagulaste teema lahendamisel peab usaldusväärseks vaid 27 protsenti küsitletutest – st. ligikaudu sama palju kui on ka pagulaste vastuvõtmise toetajaid. See osa elanikkonnast, kes on pagulaste vastuvõtmise vastu, ei usalda ka valitsust (pigem või täielikult ei usalda 68%).

Augusti üle-eestilises elanikkonna küsitluses pidas valitsuse tegevust tervikuna usaldusväärseks 47 protsenti ja ebausaldusväärseks 45 protsenti küsitletutest. Muidugi on võimalik et valitsuse usaldusväärsus septembris ongi langenud, kuigi vaevalt sedavõrd drastiliselt.

Seega võib öelda, et valitsus ei ole võimeline selles küsimuses täitma ühiskonnas arvamusliidri rolli: usaldus valitsuse vastu sõltub inimeste suhtumisest pagulaste vastuvõttu, kuid mitte vastupidi: usaldusest valitsuse vastu ei tulene positiivsem suhtumine pagulaste vastuvõtmisesse. Nii võib arvata, et pagulasteema jätkuv aktuaalsus mõjub ka valitsuse tulevasele usaldusväärsusele ruineerivalt.

Peaministrit isiklikult usaldab 7%, ei usalda 34%

Ka pagulasküsimuses usaldust pälvivate erakondade toetus on selgelt kaldu pagulaste vastuvõtu suhtes kriitiliste opositsiooniparteide poole: 17 protsenti peab pagulasküsimustes usaldusväärseks Keskerakonna seisukohti, 12 protsenti EKRE omi. Valitsuskoalitsiooni erakondi usaldab pagulasküsimustes vaid 24 protsenti, sh. 9% Reformierakonda, 9% SDE-d ja 6% Isamaa ja Res Publica Liitu (kusjuures viimase positsioone pagulasküsimustes võib lugeda koalitsiooni peajoone suhtes pigem skeptilisteks).

Tõsi, EKRE positsioonide suhtes on usaldajate ja mitte-usaldajate osakaal tasakaalus (EKRE-t ei usalda 13 protsenti). Kuid elanikkonna poolse umbusu poolest on suveräänseks liidriks Reformierakond, mida ei usalda 37 protsenti (!) küsitletutest, 34 protsenti aga ei usalda personaalselt peaminister Taavi Rõivast.

Üldist usaldust pälvivad arvamusliidrid pagulasküsimuses praktiliselt puuduvad: 24 protsenti küsitletutest teatab, et nad ei usalda mitte kedagi, 22 protsenti ei oska kedagi personaalselt välja pakkuda. Suuremat usaldust pälvivad Taavi Rõivas 7 protsendiga (ehkki selle nullib ära mitteusaldajate 34-protsendiline osakaal) ning Marina Kaljurand, Yana Toom ja perekond Helmed igaüks kuue protsendiga. Viie protsendiga järgneb end pagulasministriks tituleerinud Margus Tsahkna ja nelja protsendiga Edgar Savisaar. Näeme, et ka usaldusväärsete kõneisikute poolest on jõudude vahekord pigem pagulaste vastuvõtu suhtes kriitiliste isikute kasuks.

Turu-uuringute AS viis viimase pagulasküsimust puudutava veebpaneeli uuringu läbi 10-13. septembril OÜ Melremi tellimusel. Vastas 551 elanikku representatiivse valimiga vanuses 15a. ja vanemad.

Karin Reivart Juhan Kivirähk
uuringujuht uuringujuht

From → Uncategorized