77% Eesti elanikest leiab, et Eestis järgitakse inimõigusi. Enim on seda meelt nooremad vastajad, näiteks 20–29-aastaste hulgas arvab seda 93%. Eesti rahvusest leiab 84%, et inimõigusi järgitakse, Vene rahvusese seas on näitaja 64%.
Küsimusele, kas sõja olukorras kaaluksid riigi ja ühiskonna huvid üles üksikisiku huvid, vastas jaatavalt 72% vastajatest.
12% vastanutest tunnistas, et on oma sõnade või käitumisega kedagi diskrimineerinud, ehk rikkunud kellegi teise inimõigusi sotsiaalmeedias, avalikus või omavahelises väljaütlemises, märgukirjas, kontrollimatu info levitamisega jms. Noorte (18–19-aastased) ja 30-39 aastaste seas oli see näitaja kõrgeim – 20%.
Inimõiguste Instituudi tellitud küsitlusega sooviti välja selgitada Eesti elanike hinnang inimõiguste olukorrale meie riigis. Uuring käsitles ka nn Vaenukõne kriminaliseerimise, topeltkodakondsuse ning muid päevakohaseid teemasid. Uuringutulemustega saab tutvuda Inimõiguste Instituudi kodulehel või lugeda ERR-is ilmunud kokkuvõtvat artiklit.