Maksu- ja Tolliameti tellitud uuringust selgus, et 24% elanikest teab oma tutvusringkonnast kedagi, kes saab ümbrikupalka. Võrreldes varasemate uuringutega on aga ümbrikupalga saajate osakaal olnud langustrendis (nt 2014. aastal oli vastav näitaja 35%, 2018. ja 2019. aastal 27-29%). Ümbrikupalga saajaid teatakse rohkem Lõuna-Eestis ja 16-29-aastaste elanike hulgas.
5% töötasu saajatest on saanud aastal 2022 ümbrikupalka regulaarselt või aeg-ajalt. Kõige rohkem esineb ümbrikupalga maksmist ehitussektoris.
Ümbrikupalga saajatest on 40% saanud töötasu enda algatusel ja 60% tööandja algatusel. Seejuures on 42% ümbrikupalga saajatest sellega ise rahul, 14% ei ole rahul ja 44% ei ole üldse selle peale mõelnud. Ümbrikupalga maksmisega oldi rahul sellepärast, et nii saab raha kiiremini ja seda jääb ka rohkem kätte. Tihti on sel puhul olnud tööotsad väikesed või peetakse makse liiga suureks. Ümbrikupalga maksmisega ei olda rahul põhjustel, et nii ei laeku makse pensionifondi, ei ole võimalik võtta pangalaene ega saa ka haigusehüvitisi.
2022. aastal teenis tulu erinevatel platvormidel (Bolt, Wolt, Fudy, Airbnb) 3% Eesti elanikest. Kõige rohkem oli platvormitulu teenijate hulgas õpilasi ja üliõpilasi. Kaks kolmandikku sai kätte kuni 1200 eurot aastas. Ligi kahel kolmandikul (64%) deklareeris platvormi omanik ise nende teenitud tulult tulumaksu. Platvormilt teenitud tulude deklareerimise kasvu toetab ka ettevõtluskonto kasutamise hüppeline tõus.
Lisaks ümbrikupalga ja maksude tasumisele uuriti Maksu- ja Tolliameti tellitud uuringus ka (sala)tubaka ja (sala)alkoholi tarbimist.
Üle-eestiline küsitlus toimus 2023. aasta juunis 18-74-aastaste elanike hulgas. Uuring viidi läbi veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodil, vastajaid oli 1205.
Lähemalt saab uuringu kohta lugeda Maksu-ja Tolliameti (MTA) pressiteatest ning põhjalikumad 2022. aasta varimajanduse uuringutulemused on avaldatud MTA pressimaterjalides.