Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et 84% Eesti elanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja euro kasutamist toetab 86% elanikest. Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest enam 15-29- ja üle 74-aastased, maapiirkondade elanikud ja eestlased. Samuti selgus, et mida kõrgem haridustase või kõrgemasse sissetulekugruppi kuulutakse, seda kõrgem on ka toetus Euroopa Liitu kuulumisele.
Maksu- ja Tolliameti tellitud uuringust selgus, et 24% elanikest teab oma tutvusringkonnast kedagi, kes saab ümbrikupalka. Võrreldes varasemate uuringutega on aga ümbrikupalga saajate osakaal olnud langustrendis (nt 2014. aastal oli vastav näitaja 35%, 2018. ja 2019. aastal 27-29%).
Turu-uuringute AS küsis elanike hinnangut oma majanduslikule toimetulekule. Selgus, et 3-l protsendil Eesti elanikest on raskusi sellega, et ots-otsaga kokku tulla – neil ei jätku raha isegi toiduks. Neid, kel toiduks raha jagub, kuid raskusi on esmatarbekaupade ostmisega, on 14%. Esmatarbekaupade ostmisega pole probleeme, kuid kestvuskaupade muretsemisega on raskusi 38%-l elanikest.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 86% Eesti elanikest, mida on võrreldes 2021. aastaga 8% rohkem. See on kõrgeim toetuse osakaal alates 2000. aastast. 11% ei toeta Eesti kuulumist Euroopa Liitu või on selle vastu. Eestlased toetavad Euroopa Liitu kuulumist võrreldes mitte-eestlastega küll oluliselt enam
Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 78% Eesti elanikest, 16% ei toeta või on selle vastu ning 6% ei oska selget seisukohta võtta. Endiselt toetavad Euroopa Liitu kuulumist rohkem eestlased (84%), mitte-eestlaste hulgas on toetajate osakaal 65%. Eeliseks peetakse Euroopa Liidu liikmeks olemisel seda, et see annab võimaluse elada ja töötada Euroopa Liidu liikmesriikides.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 81% Eesti elanikest, 11% ei toeta või on selle vastu ning 7% ei oska selget seisukohta võtta. Veel kõrgemgi on euro kasutamise pooldajate osakaal – euro kasutamist pooldab 85% elanikest. Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele järk-järgult kasvanud ning on püsinud kõrgena