[:]
53 protsenti Eesti elanikest pooldab osalemist rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel ning 39 protsenti ei poolda. Eelmise aasta suvises uuringus oli suhtumine napilt pessimistliku leeri kasuks, siis toetas missioonidel osalemist 44 ja vastu oli 49 protsenti vastanutest.
Eestlaste suhtumine sõjalistel missioonidel osalemisse on oluliselt positiivsem kui mitte-eestlaste oma. Kui eestlaste seas on selgelt ülekaalus toetav suhtumine (60 protsenti), siis mitte-eestlaste hulgas on vastupidi valdav pessimistlik hoiak (52 protsenti ei toeta).
Kõige rohkem toetavad Eesti elanikud kaitseväelaste missiooni Kosovos ja kõige vähem Afganistanis.
Kosovo missioonil osalemist toetab 51 protsenti ning selle vastu on 41 protsenti vastanutest. Missiooni Iraagis toetab 46 protsenti ja vastu on 47 protsenti ning missiooni Afganistanis toetab 44 protsenti ja vastu on 49 protsenti vastanutest.
Kõige enam toetavad Eesti elanikud kaitseväelaste osalemist NATO juhitavatel missioonidel (43 protsenti). 14 protsendi hinnangul peaksid olema prioriteetsed Euroopa Liidu juhitavad ja 12 protsendi hinnangil ÜRO julgeolekunõukogu juhitavad missioonid.
Suurima kasuna näevad Eesti elanikud välismissioonidel osalemisest NATO abi võimalike ohtude tekkimisel Eestile, nii arvas 31 protsenti vastanutest.
21 protsenti peab seejuures kõige olulisemaks reaalse lahingukogemuse saamist, üheksa protsenti rahu tagamist maailmas, seitse protsenti kriisipiirkondade elanike kaitset, viis protsenti võimalust kaasa rääkida maailma poliitikas ja viis protsenti konfliktide Eestisse levimise vältimist.
Kolm protsenti vastanutest seadis missioonidel osalemise põhjendusena esikohale selle, et osalemine on iga arenenud riigi kohustus, ning kaks protsenti leidis, et see aitab levitada demokraatlikke väärtusi maailmas.
Turu-uuringute AS küsitles 19. augustist 7. septembrini 1000 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat.