Võrreldes 2021. aastaga on jäätmete liigiti kogumine muutunud Tallinna elanike seas populaarsemaks selgus 2023. aasta alguses Tallinna Strateegiakeskuse poolt tellitud uuringust. Jäätmetest koguvad tallinlased kodus liigiti kõige sagedamini paberit ja pappi, pandipakendeid, ohtlikke jäätmeid ja elektri- ja elektroonikajäätmeid. Seda teeb üle kolmveerandi (81-87%) nendest, kellel taolisi jäätmeid tekib. Klaaspakendeid kogub alati liigiti kolmveerand (75%), kasutatud riideid, aia- ja haljastujäätmeid, toidujäätmeid ning plast- ja metallpakendeid ja joogikartongi üle poole tallinlastest (52-65%), kel vastavat liiki jäätmeid tekib.
Enamasti on põhjuseks, miks kodudes jäetakse jäätmed liigiti sorteerimata, vastavate konteinerite puudumine või nende kaugus. Aastal 2021 tõi seda põhjust esile 40% neist elanikest, kes jäätmeid alati või enamasti liigiti ei kogu ning aastaks 2023 on see osakaal tõusnud 54%-ni. Lisaks mainiti sageli ka seda, et jäätmeid tekib vähe (36% neist, kes jäätmeid alati/enamasti liigiti ei kogu) või et nende liigiti kogumiseks ei ole piisavalt ruumi (24%).
Suurem osa tallinlastest kogub jäätmeid liigiti ka avalikus ruumis (näiteks tänavatel, peatustes, parkides, väljakutel ja randades) viibides: 65% paneb enda sõnul avalikus ruumis viibides jäätmed alati just seda liiki jäätmetele ettenähtud prügikastidesse. 58% tallinlaste hinnangul on aga avalikus ruumis liigiti kogumiseks mõeldud prügikaste liiga vähe.
Ainult 12% tallinlasi kompostib oma elukoha hoovis toidujäätmeid või aia- ja haljastujäätmeid. Eramute ja ridaelamute elanikest kompostivad jäätmeid 72%, kortermajade elanikest aga vaid 4%. Linnaosade võrdluses on jäätmete kompostimine levinuim Pirital (57%) ja Nõmmel (50%), kõige vähem levinud aga Lasnamäel (2%), Mustamäel (4%) ning Põhja-Tallinnas (5%). Põhjustena, miks jäätmeid koduhoovis ei kompostita, nimetati kõige sagedamini ruumipuudust või ei peeta kompostimist vajalikuks.
Tallinna elanikest, kellel jääb kodus pandimärgiseta pakendijäätmeid üle, kogub neid liigiti 89%. Kortermajade elanikud kasutavad pakendijäätmete liigiti ära andmiseks kõige sagedamini oma kortermaja juures asuvaid pakendikonteinereid, samas kui eramajade ja ridaelamute elanikud eelistavad kasutada piirkonna avalikke kogumispunkte.
Ohtlikke jäätmeid kogub liigiti 95% linnaelanikest, kel kodus vastavaid jäätmeid tekib, ning nende jäätmete üleandmiseks kasutatakse kõige sagedamini müügikohtades asuvaid patareide kogumiskaste.
Praegu on Tallinnas era- ja kortermajade juures eraldi mahutid segaolmejäätmete, paberi ja kartongi ning biojäätmete jaoks. Jäätmeteks, mida täiendavalt soovitakse kodu juurest ära anda, on kõige sagedamini klaaspakendid ning plast- ja metallpakendid. Korraldatud jäätmeveo teenusega on valdav osa tallinlastest rahul, sealjuures kõige rohkem ollakse rahul teeninduse sõbralikkuse ning kontakti saamise kiirusega. Võrreldes 2021. aastaga on pisut vähenenud rahulolu tähtaegadest kinnipidamisega, kuid enamus linlasi on sellega siiski rahul (89%).
Tallinna linna jäätmehoolduse teemal teabe saamisel on kõige sagedamini eelistatud infokanaliteks Tallinna koduleht tallinn.ee, oma linnaosa ajaleht ja sotsiaalmeedia. Jäätmetega seonduvalt huvitab linlasi kõige enam teave kogumispunktide asupaikade, kogumisaktsioonide ning seadusandluse muudatuste kohta.
Küsitlus toimus 19.01.– 04.02.2023, mille käigus viidi telefoni teel läbi 803 intervjuud 15-aastaste ja vanemate Tallinna elanikega. Lisaks jäätmete liigiti kogumisele uuriti küsitluse käigus tallinlaste arvamust ka rohelise pealinna, kogukonnaaedade, keskkonna, kliima ja teiste teemade kohta.
Uuringu kohta saate lugeda Postimehe kodulehelt või tutvuda põhjalikumalt ringmajanduse ja rohelise pealinna uuringu tulemustega Tallinna linna koduleheküljel.