Maikuises küsitlusuuringus selgus, et Eesti elanikest toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 74%, mis on kõrgem toetusmäär kui märtsis, mil sõjapõgenike vastuvõtmist toetas 66% elanikest. Toetus on suurenenud nii eestlaste kui ka muudest rahvustest elanike hulgas.
Elanike suhtumine Ukraina abistamisse pole võrreldes veebruariga eriti muutunud. 80% Eesti elanikest toetab Ukrainale humanitaarabi pakkumist, 67% toetab seda, et liitlased jätkaksid Ukraina sõjalist abistamist ning sama paljud toetavad Eesti panustamist Ukraina taasülesehitamisse sõja järel. Venemaa-vastaseid sanktsioone toetab 64% elanikest ka siis, kui see tähendab tuntavat energia ja toidukaupade hinnatõusu.
Suur erinevus eestlaste ja muust rahvusest elanike vahel ilmneb suhtumises Ukraina sõjalisse abistamisse: liitlaste sõjalist abi Ukrainale toetab 86% eestlastest ja 28% muudest rahvustest elanikest. Eesti panustamist Ukraina taasülesehitamisse toetab üle kolmveerandi (77%) eestlastest ja alla poole (47%) muudest rahvustest elanikest. Arvamused lahknevad ka Venemaa-vastaste sanktsioonide osas, mida toetab 80% eestlasest ja 31% muudest rahvusest elanikest, ning Ukrainale humanitaarabi pakkumise osas, mida toetab 87% eestlastest ja 65% muudest rahvustest elanikest.
Venemaa-Ukraina konflikti teemal antava teabe osas usaldavad eestlased kõige enam Eesti uudistekanaleid (usaldab 83%) ning Lääne uudistekanaleid (66%). Ukraina uudistekanaleid usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal 45% ja Venemaa kanaleid ainult 3% eestlastest. Ka muudest rahvustest elanikud usaldavad Venemaa-Ukraina konflikti teemal kõige enam Eesti kanaleid, kuigi usaldus on oluliselt madalam kui eestlaste seas (muudest rahvustest elanikest usaldab Eesti kanaleid 42%). Lääne kanaleid usaldab antud teemal 33%, Venemaa kanaleid 23% ning Ukraina kanaleid 17% muudest rahvustest elanikest.
Elanike turvatunne on võrreldes märtsiga suurenenud: seda, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt, arvas märtsis 55% ja mais 61% elanikest. Kasvanud on ka inimeste isiklik turvatunne: märtsikuise küsitluse andmetel tundis end Eestis elades turvaliselt 68% ja maikuus 75% elanikest. Isiklik turvatunne on suurenenud nii eestlaste kui muudest rahvustest elanike seas, kuid turvatunne seoses Eesti riigi julgeolekuga eelkõige eestlaste seas.
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellitud veebi- ja telefoniküsitluse kombineeritud meetodi raames küsitleti 18.– 22. mail 2023.a. 1256 inimest vanuses 15a. ja vanemad. Seireuuringus kaardistati lisaks Venemaa-Ukraina konflikti, turvatunde ja meediakanalite usalduse teemadele ka teisi teemasid nagu näiteks usaldust riigiinstitutsioonide vastu, majanduslikku toimetulekut ja kindlustunnet, eluga rahulolu, 9. mai tähendust, suhtumist Georgi lindi kandmisse, stressi tundmist, kuuluvustunnet Eesti ühiskonda, suhtlemist eesti/vene emakeelega inimestega ja teisi teemasid.
Uuringu kohta saate lugeda err.ee kodulehelt ja tutvuda põhjalikumalt uuringu tulemustega riigikantselei veebilehel.