Eelmise aasta lõpus Töötukassa tellimusel tehtud uuringust selgus, et 46% Eesti 15-64-aastastest elanikest ei oma alternatiivset eriala juhuks, kui nad peaksid oma praeguse töö kaotama. 36% vastanutest on valmis töötama ka mõnel muul erialal, kui nad peaksid oma praeguse töö kaotama.
Uuring näitab, et vanus, haridustase ja keeleline taust mõjutavad oluliselt seda, kui kiiresti inimesed endale uue töökoha leiavad. Nooremad ja kõrgema haridusega vastajad usuvad, et suudaksid kiiresti tööturule naasta, samas kui vanemad ja madalama haridustasemega inimesed on pessimistlikumad. Kõrgharidusega vastajatest 37% usub, et leiab uue töö kolme kuu jooksul, samas kui seda usub vaid 20% 50-64-aastastest ja 24% mitte-eestikeelsetest vastajatest.
Enamik inimesi alustab tööotsinguid töökuulutuste portaalides (nt CV Keskus, CV Online) või uurib Töötukassa pakutavaid võimalusi. Paljud pöörduksid oma tuttavate või eriala kolleegide poole ning kasutaksid suhtlusvõrgustikke, et uurida võimalikke tööpakkumisi. Üle kolmveerandi elanikkonnast teab, et Töötukassa pakub töötutele koolitusi, karjäärinõustamist ja vahendab sobivaid tööpakkumisi oma portaali kaudu. Siiski on need teenused enam tuntud eestikeelsete elanike hulgas ning naised on nendega oluliselt paremini kursis kui mehed. Kõige enam on Töötukassa erinevate teenustega kursis töötud/ tööotsijad või vähenenud töövõimega elanikud. Kuigi eestlased on enam teadlikud Töötukassa teenustest, siis kasutuse puhul on täheldatav, et just mitte-eestlased on Töötukassa teenuseid rohkem kasutanud.
Töötukassa toetuste, hüvitiste ja teenuste kohta saadakse enim infot tuttavatelt ja sõpradelt, Töötukassa kodulehelt või Töötukassa nõustajatelt. Suust-suhu leviv info on kõige populaarsem noorte (15-24-aastaste) hulgas. Vähemtähtsad infoallikad on trüki-või sotsiaalmeedia, raadio ja televisioon.
Küsitluses osales kokku 1008 Eesti elanikku vanuses 15-64 aastat ning see viidi läbi Turu-uuringute AS veebipaneelis. Täpsemad tulemused ja uuringu raport on saadaval Töötukassa kodulehel.