Turu-uuringute AS on alates 2021. aastast viinud igakuiselt läbi esinduslikke küsitlusi, et selgitada välja, milliseid emotsioone Eesti elanikud igapäevaselt kogevad. Viimase kuue aasta tulemused peegeldavad, kuidas ühiskondlikud kriisid ja majanduslik ebakindlus on mõjutanud elanike emotsionaalset seisundit.
Uuringus esitati vastajatele küsimus: Kas Te kogesite eelmisel päeval järgmisi tundeid: nauding, füüsiline valu, mure, kurbus, stress, viha või õnnetunne? Käesolev ülevaade põhineb märtsikuistel andmetel aastatest 2021–2026.
Vaadeldaval perioodil on Eesti ühiskonda mõjutanud mitmed erakordsed sündmused: pandeemiaga seotud piirangud 2021. aastal, julgeolekukriis 2022. aastal ning sellele järgnenud majandussurve ja maksumeetmed.
2021. aasta märtsis püsisid positiivsed emotsioonid kõrgel tasemel hoolimata koroonaviirusega seotud piirangutest: 67% vastanutest tundis õnnetunnet ja 65% naudingut. Samas peegeldas pandeemiaga kaasnev määramatus Eesti elanike muret ja stressi, mida tundsid vastavat 54% ja 39% vastanutest.
2022. aasta märtsi andmed kajastavad ühiskonna reaktsiooni Ukrainas alanud sõjale. Märgatavalt kasvasid negatiivsed emotsioonid: mure tase tõusis 68%-ni ning viha osakaal peaaegu kahekordistus (19%-lt 36%-ni). Need tulemused viitavad ühiskondliku ärevuse suurenemisele ja muutustele seoses uue julgeolekuolukorraga.
2023. aasta märtsiks näitavad tulemused kohanemist uute oludega. Negatiivsete emotsioonide osakaal langes ning positiivsed näitajad tõusid. Õnnetunnet koges 69% vastanutest ja naudingut 67%, ületades sellega isegi 2021. aasta taset. Negatiivsetest emotsioonidest vähenes mure 46%-ni, stress 33%-ni ja viha 16%-ni. See periood langes ajaliselt kokku 5. märtsil toimunud Riigikogu valimistega, mis võib viidata ootustele ja lootustele tuleviku suhtes.
Ajavahemikus 2024–2026 on elanike emotsionaalse seisundi muutused seotud nii majanduslike tegurite kui ka laiemate ühiskondlike ja julgeolekualaste arengutega. Eesti kõrge inflatsioon ja uute maksumeetmete (sh julgeolekumaks ja automaks) kehtestamine langevad ajaliselt kokku stressitaseme tõusuga, mis jõudis 2026. aasta märtsiks 44%-ni
Teistest emotsioonidest eristub füüsiline valu, mille osakaal on vaadeldaval perioodil suurenenud ega kõigu samas ulatuses koos ühiskondlike sündmustega. 2026. aasta märtsiks oli selle tase tõusnud vaadeldava perioodi kõrgeimale tasemele (36%), mis võib olla seotud pikaajalise stressi ja pinge kuhjumisega.
2026. aasta värsked tulemused näitavad Eesti elanike emotsionaalse seisundi stabiliseerumist. Stressitase on püsinud suhteliselt kõrge, kuid samal ajal on positiivsete emotsioonide osakaal jäänud kõrgeks. Andmed näitavad, et küsitluse eelneval päeval koges naudingut 68% ja õnnetunnet 62% vastanutest.
Tulemused näitavad, et Eesti elanike emotsionaalne seisund muutub koos ühiskondlike oludega ning negatiivsete emotsioonide kasv on seotud keerulisemate perioodidega. Elanike võime tunda igapäevast rõõmu taastub võrdlemisi kiiresti, kuigi taustal püsivad endiselt teatavad kõrgenenud negatiivsed emotsioonid.
Tulemused põhinevad Turu-uuringute AS-i Omnibussi küsitlusel, mis on igakuine esinduslik elanikkonnauuring ja hõlmab Eesti 18-aastast ja vanemat elanikkonda. Omnibuss võimaldab koguda andmeid mitme tellija küsimustikega ühes küsitluses, muutes uuringu kiireks ja kulutõhusaks. Tellijal on võimalik lisada nii mahukam küsimustik kui ka üksikuid küsimusi.
Tutvu Omnibussi ajakavaga ›
Kui soovite uuringu kohta täiendavat teavet, siis võtke ühendust.
Irina Strapatšuk
irina ( at ) turu-uuringute.ee