Turu-uuringute AS-i poolt 2026. aasta aprillis läbi viidud avaliku arvamuse uuring näitab, et LGBT-teemadega seotud hoiakud on Eestis jätkuvalt pigem positiivsed. Samas viitavad tulemused sellele, et pärast aastaid kestnud positiivset muutust on mitmes küsimuses näha muutuste aeglustumist või mõningast tagasiminekut.
Homoseksuaalsust peab 2026. aastal vastuvõetavaks 51% Eesti elanikest ning vastuvõetamatuks 41%. Kuigi positiivseid hoiakuid on jätkuvalt rohkem kui negatiivseid, on vastuvõetavuse osakaal võrreldes 2023. aastaga vähenenud viie protsendipunkti võrra.
Suhtumises ilmnevad jätkuvalt selged erinevused eesti- ja muukeelse elanikkonna vahel. Homoseksuaalsust peab vastuvõetavaks 58% eestikeelsest ja 34% muukeelsest elanikkonnast. Nooremad inimesed suhtuvad LGBT-teemadesse märksa positiivsemalt kui vanemad vanuserühmad. Vanuses 18–29 aastat peab homoseksuaalsust vastuvõetavaks 74% vastanutest.
Samas peavad vastajad Eesti ühiskonda homoseksuaalsuse suhtes märksa vähem sallivaks kui iseennast. Vaid 43% vastanutest leiab, et Eesti ühiskonnas üldiselt peetakse homoseksuaalsust vastuvõetavaks.
Uuringus kirjeldatud igapäevaelu olukordades on vastuvõetavus märksa kõrgem. Näiteks 76% vastanutest ostaks midagi müüjalt, keda teab olevat gei või lesbi, ning 70% külastaks geist või lesbist arsti. Kõige ettevaatlikumad on hoiakud küsimustes, mis puudutavad lapsi. Kui homoseksuaalne õpetaja ei häiriks 55% vastanutest, siis vaid 35% lubaks oma lapsel vaadata samasoolisi suhteid kujutavat saadet või filmi. Suurimat ebakindlust tekitab küsimus sellest, kuidas reageeritaks juhul, kui oma laps oleks homoseksuaalne. Kuigi 56% väidab, et teadmine lapse homoseksuaalsusest ei muudaks nende suhtumist, ei osanud tervelt 27% vastajatest oma reaalset reaktsiooni ette prognoosida.
Viimastel aastatel on LGBT-teemaline avalik ja poliitiline debatt muutunud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt polariseerunumaks ning vastandusi rõhutavamaks. „See võib mõjutada nii inimeste tegelikke hoiakuid kui ka nende valmisolekut seda uuringus väljendada,“ põhjendas vähenenud toetust Turu-uuringute AS uuringujuht Liis Grünberg.
Abieluvõrdsuse ehk samast soost paaride abiellumisõiguse toetus on jäänud võrreldes 2023. aastaga samale tasemele. 53% Eesti elanikest toetab samast soost paaride õigust abielluda. Eestikeelse elanikkonna seas on toetus tõusnud 60 protsendini, samas kui muukeelse elanikkonna hulgas toetab abieluvõrdsust 38% vastanutest. Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Egert Rünne sõnul on toetus eriti suur 18–29-aastaste hulgas (82%). „See näitab, et ühele põlvkonnale on samast soost paaride kooselu ja võrdsed võimalused iseenesest mõistetavad, mitte enam ühiskondliku vaidluse koht,“ sõnas Rünne.
Transsoolisuse küsimustes on avalik arvamus liikunud suurema ebakindluse ja kriitilisuse poole. Transsoolisuse võimalikkusesse ehk sellesse, et inimene võib tunda end teistsuguse sooga kui tema sünnipärane sugu, usub 49% vastanutest. See näitaja on võrreldes 2023. aasta 61 protsendiga märgatavalt vähenenud. Samal ajal on kasvanud nii nende inimeste osakaal, kes transsoolisuse olemasolusse ei usu, kui ka nende osakaal, kes ei oska selles küsimuses seisukohta võtta.
Isiklikult peab transsoolisust vastuvõetavaks 37% ja vastuvõetamatuks 45% Eesti elanikest. Kui eelnevatel uuringuaastatel oli ülekaalus toetav positsioon, siis 2026. aastaks on vahekorrad pöördunud taas vastuvõetamatuse kasuks, sarnanedes seeläbi 2019. aasta uuringulainega.
Uuringu tulemused näitavad, et LGBT-teemadega seotud hoiakud on Eestis viimase kümnendi jooksul muutunud märkimisväärselt sallivamaks, kuid võrreldes 2023. aasta uuringuga on osa näitajaid mõnevõrra nõrgenenud.
2026. aasta küsitlus viidi läbi 2.–8. aprillini 2026 Turu-uuringute AS-i Omnibussi raames. Küsitluses osales 1010 Eesti elanikku vanuses 18 aastat ja enam.
Eesti Inimõiguste Keskus on alates 2012. aastast umbes kaheaastase intervalliga avaldanud seitse mahukat LGBT õigusi käsitlevat avaliku arvamuse uuringut Eestis. Küsitlusi korraldab Turu-uuringute AS. Uuringu valmimist toetas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
LGBT-uuringu täisversioon on kättesaadav Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel. Kokkuvõtet saab lugeda Eesti Inimõiguste Keskuse uudiste rubriigist.