Eesti elanike tulevikuootused ja meeleolu on pärast 2025. aastat nihkunud ettevaatliku optimismi suunas, selgub Turu-uuringute AS-i jaanuarikuisest küsitlusest. Kuigi selja taha jäänud aastat meenutatakse pigem murelikult, usuvad paljud vastajad, et alanud aasta toob positiivseid muutusi.
Kas 2026. aasta tuleb parem?
Uuringu kohaselt vaatab 2026. aastale lootusrikkalt 37% elanikest, kes usuvad, et alanud aasta tuleb eelmisest parem. Samas on paljud elanikud tuleviku suhtes ettevaatlikud: 34% prognoosib elu jätkumist senisel viisil ning 13% vastanutest ei osanud hinnangut anda. Elu halvenemist pelgab 17% vastajatest.
Optimism on kõige tugevam 18–34-aastaste, eestlaste ning kõrgema sissetulekuga inimeste seas. Poliitilises vaates on tuleviku suhtes lootusrikkamad Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide toetajad. Seevastu skeptilisemad on muust rahvusest elanikud, madalama sissetulekuga inimesed ning EKRE valijad.
Mis iseloomustas 2025. aastat ühe sõnaga?
Palusime vastajatel iseloomustada selja taha jäänud 2025. aastat. Kõige sagedamini kirjeldati 2025. aastat negatiivsete märksõnadega. Keskmiselt iga kuues Eesti inimene tundis, et aasta oli „halb“, „masendav (üldine negatiivsus)“, sama paljud, et see oli „raske“ või „keeruline“. Eriti tugevalt iseloomustasid aastat raske ja keerulisena madalama sissetulekuga elanikud. Kõrgharidusega vastajate seas jäid kõlama kirjeldused nagu „ebastabiilne ja ettearvamatu“.
Erakondliku eelistuse lõikes ilmnesid samuti erinevused:
- EKRE toetajad rõhutasid „majanduslikku survet (hinnatõus, maksud, vaesumine)“,
- Isamaa toetajad tõid esile „poliitilise rahulolematuse ja usaldamatuse“,
- Reformierakonna toetajad nimetasid teistest sagedamini positiivseid märksõnu.
Kuuendik tõi välja positiivseid hinnanguid ning neil seostus 2025. aasta selliste sõnadega nagu „hea, õnnelik“ (8%) ning „huvitav, kirju, sündmusterohke“ (8%).
Vanemasse vanusegruppi (65+) kuuluvad vastajad eristusid teistest, kuna nende arvates jääb elu 2026. aastal pigem samaks, kuid möödunud aastat iseloomustasid nad sagedamini märksõnadega „ärevus, stress ja pingestatus“ ning ka „tavaline, keskmine, neutraalne“.
Nooremasse vanusegruppi (18–24-aastased) kuuluvad vastajad tõid aga sagedamini välja märksõnu nagu „huvitav, kirju, sündmusterohke“ ja „muutused, areng ja uus algus“.
Seos tulevikuootuste ja 2025. aasta märksõnade vahel
Vastajate seas, kes leiavad, et 2026. aasta tuleb halvem kui 2025. aasta, ilmneb selge seos ka möödunud aasta tajuga. Need vastajad kirjeldasid 2025. aastat teistest sagedamini märksõnadega:
- „halb ja masendav“
- „majanduslik surve: hinnatõus, maksud, vaesumine“.
See viitab, et negatiivne tulevikuvaade on tihedalt seotud varasema aasta kogemisega eeskätt majandusliku ebakindluse ja toimetulekuraskuste kontekstis.
Seevastu vastajad, kes usuvad, et 2026. aasta tuleb parem, tõid 2025. aastat iseloomustades teistest sagedamini esile positiivseid märksõnu:
- „hea, õnnelik“,
- „huvitav, kirju, sündmusterohke“ ning
- „muutused, areng ja uus algus“.
See viitab, et optimistlik tulevikuvaade on seotud positiivsema või vähemalt arengule suunatud kogemusega möödunud aastal.
Tulemused põhinevad Turu-uuringute AS-i Omnibussi küsitlusel, mis on igakuine esinduslik elanikkonnauuring ja hõlmab Eesti 18-aastast ja vanemat elanikkonda. Omnibuss võimaldab koguda andmeid mitme tellija küsimustikega ühes küsitluses, muutes uuringu kiireks ja kulutõhusaks. Tellijal on võimalik lisada nii mahukam küsimustik kui ka üksikuid küsimusi.
Tutvu Omnibussi ajakavaga ›
Kui soovite uuringu kohta täiendavat teavet, siis võtke ühendust.
Liis Grünberg
liis ( at ) turu-uuringute.ee
+372 585 29 707