Aprillikuise erakondade toetusuuringu andmetel on võrreldes Riigikogu valimistega muutused toimunud nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade toetuses. Kõige enam on peale Riigikogu valimisi toetust kaotanud Reformierakond (toetus RK valimistel 31% ja aprillikuise küsitluse andmetel 24%), kuid pisut ka Keskerakond (toetus valimistel 15% ja aprillikuises küsitluses 13%). Aprilli alguse seisuga on koalitsioonierakondadest kasvanud Eesti 200 toetus (toetus valimistel 13% ja aprillis 17%) ning opositsioonierakondadest EKRE toetus (toetus valimistel 16% ja aprillis 19%). Parlamendivälistest erakondadest on pisut kasvanud Parempoolsete toetus (toetus valimistel 2% ja aprillis 4%). Ülejäänud erakondade toetus võrreldes Riigikogu valimistega märkimisväärselt muutunud pole.
Tõenäoliselt on Reformierakonna toetuse vähenemise põhjuseks eelkõige kavandatav maksutõus, mille üle debateerimisest enne valimisi hoiduti. Samuti on kriitikat pälvinud plaanitav perehüvitiste muutus, mille kohaselt suurperede toetusi (mida äsja suurendati) taas vähendatakse. Keskerakonna valimistulemus jäi oodatust madalamaks (võrreldes 2019. aasta Riigikogu valimistega kaotasid nad Riigikogus 10 kohta) ning peale valimisi on meediasse jõudnud erakonna sisepinged. EKRE toetuse suurenemine viitab, et osad Keskerakonnas pettunud valijad näevad alternatiivi EKRE-s.
Kokkuvõttes oli koalitsioonierakondade toetus aprillis 51% ja opositsioonierakondadel 40% (võrdluseks: Riigikogu valimistel kogusid koalitsioonierakonnad 54% ja opositsioonierakonnad 40% häältest). Parlamendiväliste erakondade toetus oli aprillis 7% ning üksikkandidaadile annaks hääle 2% valimiseelistust omavatest küsitletutest.
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega.
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat, 2023. aasta aprillis 1174 vastajat)