Võrreldes veebruariga pole erakondade toetusnäitajad märtsis oluliselt muutunud. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (toetus 19%), Reformierakond (17%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15%).
Jaanuaris on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest (detsembris 26%, olulist muutust pole). Isamaa tõusis erakondade reitingutabelis liidripositsioonile 2023. aasta novembris, edestades selle tulemusega seni esikohta hoidnud Reformierakonda. Isamaa järel teiseks populaarsemaks erakonnaks on jaanuaris tõusnud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (toetus detsembris 13% ja jaanuaris 18%).
Sarnaselt novembrile on ka detsembris kõige kõrgema toetusega erakond Isamaa, mida toetab 26% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest (novembris samuti 26%). Toetusnäitajate alusel moodustatud pingereas on kohad vahetanud Eesti konservatiivne Rahvaerakond ja Reformierakond – kui novembris oli EKRE toetus kõrgem, siis detsembris on EKRE toetus langenud Reformierakonna omast madalamaks
Võrreldes oktoobriga on novembris erakondade toetusnäitajates toimunud märkimisväärsed muutused. Kui oktoobris oli kõige kõrgema toetusega erakond Reformierakond, siis novembri alguses jääb Reformierakonna toetusnäit alla Isamaale ja EKRE-le. Kõige populaarsem erakond on novembri alguses Isamaa, mille toetus on võrreldes oktoobriga suurenenud 16 protsendilt 26 protsendile. Populaarsuselt järgmine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Aprillikuise erakondade toetusuuringu andmetel on võrreldes Riigikogu valimistega muutused toimunud nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade toetuses. Kõige enam on peale Riigikogu valimisi toetust kaotanud Reformierakond (toetus RK valimistel 31% ja aprillikuise küsitluse andmetel 24%), kuid pisut ka Keskerakond (toetus valimistel 15% ja aprillikuises küsitluses 13%).
Võttes aluseks nelja erineva uuringufirma kõige viimased tulemused 2023. aasta Riigikogu valimiste eel, selgus, et kõige täpsemad tulemused olid sel korral Turu-uuringute AS-il, kuid ka Kantar Emori tulemused (kandidaatidega) kajastasid võimalikku valimistulemust üsna hästi.
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega. n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Igas küsitluslaines kogutakse ca 50% ankeetidest veebi- ja 50% telefoniküsitlusega. n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)