Võrreldes suvega langes septembris elanike usaldus valitsuse ja riigikogu vastu, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute AS-i üle-eestilisest küsitlusest. Usaldus riigikogu vastu vähenes 40 protsendilt 27 protsendile ning usaldus valitsuse vastu 39 protsendilt 32 protsendile. Ka usaldus presidendi institutsiooni vastu vähenes, kuid vähem kui riigikogul ja valitsusel (69 protsendilt 65 protsendile).
Oktoobrikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on võrreldes septembriga toetust kasvatanud Isamaa (septembris toetas Isamaad 23% ja oktoobris 27% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest). Alates 2023. aasta novembrist (ehk tänaseks juba ligi aasta) on Isamaa püsinud erakondade reitingutabelis esikohal (varem oli liidripositsioonil Reformierakond). Kui septembris Eesti 200 toetus (peale juhivahetust) suurenes, siis oktoobris on toetus
Juunikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, mida toetab 23% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Järgnevad Reformierakond, mille toetus on võrreldes maikuuga pisut suurenenud (mais 17% ja juunis 20%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (17%). Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna toetusnäit on juunis 15%
Võrreldes aprilliga on Isamaa toetus maikuus vähenenud 27 protsendilt 22 protsendile, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus suurenenud 13 protsendil 19 protsendile. Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes aprilliga oluliselt muutunud ei ole. Hoolimata toetuse vähenemisest on Isamaa toetus (22%) ka maikuus kõrgem kui teistel erakondadel.
Eesti inimeste usaldus peaministri ja valitsuse vastu on viimase pooleteise aasta jooksul olnud languses. Viimase aasta jooksul on oma usaldust kaotanud ka riigikogu ja erakonnad. Kui valitsuse usaldus oli 2022. aasta teises kvartalis veel 53%, siis läinud aasta neljandaks kvartalis oli see langenud juba 36%-di tasemele. Samas taktis kaotas oma usaldust ka peaministri institutsioon
Kaks päeva peale skandaali puhkemist, mis puudutab peaministri abikaasa äritegevust Venemaal, arvab 68% 18-aastastest ja vanematest Eesti elanikest, et Kaja Kallas peaks peaministri ametist tagasi astuma. Hetkel on kõige kriitilisemalt Kallase suhtes meelestatud muukeelne elanikkond (83%) samas kui eestikeelse elanikkonna hulgas on see osakaal 61%.
Juunikuise erakondade toetusuuringu andmetel on jätkuvalt kõige populaarsem erakond Reformierakond, mida toetab 26% valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastastest Eesti kodanikest. Populaarsuselt teine on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (20%) ning kolmas Keskerakond (17%). Kui ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes maikuuga statistiliselt olulisel määral muutunud pole, siis Eesti 200 toetus on jätkuvalt langenud
Maikuises Eesti Päevalehe tellitud peaministrikandidaatide uuringust selgus, et Kaja Kallase populaarsus on hakanud vähenema. See on langenud 32%-ni 18-aastaste ja vanemate Eesti kodanike hulgas. Keskerakonna esimees Jüri Ratas ja EKRE esimees Martin Helme on saanud Reformierakonna juhi arvelt lisatoetust.
Maikuise erakondade toetusuuringu andmetel on jätkuvalt kõige populaarsem erakond Reformierakond, kuid võrreldes aprillikuuga on nende edumaa populaarsuselt järgmise erakonna – EKRE – ees vähenenud. Maikuus toetas Reformierakonda 23% ja EKRE-t 20% valimiseelistust omavatest vähemalt 18-aastasest Eesti kodanikest
Eesti Päevalehe tellitud peaministrikandidaatide aprillikuisest küsitlusest selgus, et Kaja Kallase populaarsus on endiselt väga kõrge. 39% 18-aastastest ja vanematest Eesti kodanikest eelistab peaministrina näha Reformierakonna liidrit Kaja Kallast, kes alustab oma uut ametiaega peaministrina seni kõrgeima toetusnäitajaga.