2023.a. maikuus toimus küsitlus, mille peamine eesmärk oli välja selgitada, kas Venemaa-Ukraina sõda on avaldanud mõju või tekitanud pingeid eesti- ja venekeelsete elanike hulgas. Uuring keskendus erinevatele teemadele, millest suur osa puudutas suhtumist välispoliitikasse ja sõjalisse konflikti Ukrainas. Küsitlustulemusi analüüsiti vastaja koduse keele alusel: kes räägivad kodus ainult vene, ainult eesti või nii eesti- kui ka vene keelt. Uuring keskendus erinevatele teemadele, millest suur osa puudutas suhtumist välispoliitikasse ja sõjalisse konflikti Ukrainas. Uuringust selgus, et 50% vene- ja 88% eestikeelsetest elanikest on huvitatud sellest, mis toimub Ukrainas. 28% venekeelsest elanikkonnast peab Venemaa-Ukraina konfliktis Ukrainat ja 17% Venemaad sümpaatsemaks, samas kui 80-le protsendile eestikeelsetest elanikest sümpatiseerib Ukraina ja kõigest 1-le protsendile on sümpaatne Venemaa. Uuringus kaardistati ka teisi sõjaga seotuid teemasid nagu näiteks suhtumist Vene-Ukraina konflikti valguses erinevatesse riikidesse ja nende presidentidesse/ poliitikutesse, sõjapõgenikesse, sanktsioonidesse, kumb osapooltest on süüdi puhkenud konfliktis jne.
Uuringust selgus, et venekeelne elanikkond on üleüldiselt skeptilisem meedia objektiivsuse osas. Eesti meediat peab Ukraina sõja kajastamisel objektiivseks vaid veidi üle poole venekeelsest elanikkonnast, kuid eestikeelse elanikkonna puhul on see protsent üle 80. Samas on suur osa venekeelsest elanikkonnast neid, kes sõja kajastamisel ei pea objektiivseks ei Vene ega ka Lääne meediakanaleid.
Küsitluse käigus peatuti ka teemadel, mis puudutasid seda, kui hästi tunnevad end venekeelsed elanikud Eestis elades ning millised probleemid on või võivad tekkida Eesti ühiskonnas vene-ja eestikeelse elanikkonna vahel. 57% eestlastest leiab, et peale Vene-Ukraina sõja algust on suhtumine venekeelsesse elanikkonda Eestis halvenenud, samas kui venekeelsetest elanikest ise arvab seda 47% ja 42% tunneb, et suhtumine pole tegelikult muutunud. 50% venekeelsest elanikkonnast tunneb, et Eestis diskrimineeritakse neid elanikke, kes ei oska eesti keelt, eestikeelsetest vastajatest arvas seda vaid 16%. Üle poole venekeelsest elanikkonnast leiab, et Eestis ei ole piisavalt erakondi ega poliitikuid, kes seisaksid nende õiguste eest ja kaitseksid nende huve. Uuringu raames küsiti ka arvamust sõjamonumentide teisaldamise, sõnavabaduse, Eesti patriotismi, etniliste konfliktide puhkemise tõenäosuse ja teiste ühiskondlike teemade kohta.
Üle-eestiline küsitlus viidi läbi Saksamaa ühe vanima poliitilise sihtasutuse Friedrich Ebert Stiftung (FES) tellimusel ajavahemikul 16.05-31.05.2023 18-aastaste ja vanemate elanike hulgas. Küsitlus viidi läbi veebi- ja silmast silma (F2F) kombineeritud meetodil.
Lähemalt saab uuringu kohta lugeda inglisekeelsest raportist „Feeling cornered – An analysis of the Russian-speaking minority in Estonia“ FES kodulehelt või lugeda uuringutulemuste kajastust Postimehe kodulehelt.