Seekord vaatame üle Turu-uuringute AS-i küsitluste tulemused, mis koguti kolme aasta aprillikuudes (2024, 2025 ja 2026). Uuringutes analüüsiti Eesti elanike arvamust küsimuses: „Kas Teie arvates kaitseb NATO Eesti vastu suunatud rünnaku korral meie riiki?“. Kogutud andmed viitavad selgele usalduse kahanemise trendile peaaegu kõigis ühiskonnagruppides.
Usalduse üldine langus
Kõige ilmsem muutus on toimunud vastusevariandi „Kaitseb“ eelistajate hulgas. Kui 2024. aasta aprillis uskus NATO kiiresse ja kindlasse abiandmisesse 41% vastajatest, siis 2025. aastal langes see näitaja 28%-le ja 2026. aastaks 22%-ni. Samal ajal on kasvanud skeptitsism: nende osakaal, kes valisid vastusevariandi „Ei kaitse“, on tõusnud 15%-lt (2024) kuni 26%-ni (2026).
Pragmaatiline vaade: „Sõltub asjaoludest”
Turu-uuringute AS-i andmed näitavad, et suurim osa Eesti elanikkonnast ei vali äärmuslikke vastuseid, vaid suhtub NATO kaitsegarantiidesse pragmaatiliselt. Vastusevariant „Sõltub asjaoludest” on kolme aasta jooksul muutunud kõige domineerivamaks seisukohaks.
Üldine trend elanikkonnas: 2024. aasta aprillis märkis 40,0% vastajatest, et NATO abi sõltub asjaoludest. 2025. aastal tõusis see näitaja 48,0%-ni ja püsis ka 2026. aastal kõrgel tasemel (45,4%).
Rahvuspõhised erinevused
Usaldus on kahanenud järjepidevalt nii eestlaste kui ka muust rahvusest elanike seas. Eestlaste puhul on kindel usk NATO kaitsesse langenud 53%-lt (2024) kuni 29%-ni (2026). Samas on skeptikute hulk selles rühmas tõusnud 6%-lt tasemele 13%.
Muust rahvusest elanike grupis on kindel veendumus kahanenud 16%-lt (2024) kuni 10%-ni (2026). Märkimisväärne on ka see, et 2026. aasta aprillis leidis juba 51% muust rahvusest vastajatest, et NATO ei kaitseks Eestit rünnaku korral. Eestlaste seas on 2026. aastal seisukoht „Sõltub asjaoludest” eriti levinud, ulatudes 54%-ni (2024. aastal oli see 39%), samas kui mitte-eestlaste seas on see näitaja vastupidi kahanenud: 43%-lt 2024. aastal 28%-ni 2026. aastal.
Regioonid, vanus ja sotsiaalne staatus
Geograafiline asukoht ja sotsiaalne taust mõjutavad turvatunde tajumist oluliselt. Tallinnas on kindel usk NATO kaitsesse langenud 35%-lt 21%-ni ning Kirde-Eestis on usaldus kahanenud poole võrra, langedes 22%-lt 11%-ni. Isegi traditsiooniliselt toetavamate noorte (18–24 a) seas on usk NATO kaitsesse vähenenud 57%-lt (2024) tasemele 39% (2026). Kõige järsem langus on toimunud pensionäride seas, kelle usaldus on langenud 48%-lt (2024) kuni 20%-ni (2026).
Kokkuvõte
Turu-uuringute AS-i andmed peegeldavad ühiskonna kohanemist pikaajalise julgeolekukriisiga, kus esialgne kõrge usaldus on asendumas pragmaatilisema või skeptilisema vaatega. See, et usk kindlasse kaitsesse on kahanenud kõigis gruppides, on oluline indikaator ühiskondliku turvatunde kaardistamisel.
Aprillikuine küsitlus toimus perioodil 2.–8. aprill 2026. Üle-eestiliselt küsitleti 1010 vähemalt 18-aastast Eesti elanikku. Ankeetidest kolmandik koguti telefoni- ja 2/3 veebiküsitlusega. Erakondade toetusnäitajate arvutamisel on aluseks võetud valimiseelistust omavad vastajad (valimiseelistust omas 73% küsitletutest).
Kui soovite uuringu kohta täiendavat teavet, siis võtke ühendust.
Irina Strapatšuk
irina ( at ) turu-uuringute.ee