Turu-uuringute AS-i läbi viidud üle-eestiline elanikkonnaküsitlus näitab, et 68% Eesti täiskasvanud elanikest peab oma põlvkonna võimalusi avaramaks kui vanematel. Samas ilmnevad tulemuste detailsemas vaates märgatavad erinevused vanuse, rahvuse ja elukoha lõikes, millest olulisemad puudutavad noorte eluaseme kättesaadavust ning rändevalmidust.
Üle-eestilises esinduslikus uuringus küsitleti 1010 inimest. Küsitlus kaardistas elanike hinnanguid põlvkondlikele võimalustele, oma eluaseme soetamise väljavaadetele, tulevikulootusele kodumaal ning valmisolekule teise riiki kolida.
Kuidas Te arvate: kas Teie põlvkonnal on rohkem, vähem või sama palju võimalusi, kui oli Teie vanematel?
Küsimusele võimaluste kohta võrreldes vanematega vastas 68% küsitletutest, et nende põlvkonnal on rohkem võimalusi. Sama palju võimalusi näeb 9%, vähem võimalusi 18% ning 5% vastas «Ei oska öelda». Vanuse lõikes ilmneb, et vanemad vastajad hindavad oma põlvkonna võimalusi üldiselt soodsamalt. Kui 18–24-aastastest näeb oma põlvkonnal vanematega võrreldes rohkem võimalusi 51% (vähem võimalusi 31%), siis 65-aastaste ja vanemate seas ulatub see näitaja 75%-ni. Naistest peab oma põlvkonna võimalusi suuremaks 71% ja meestest 65%. Kõrgharidusega vastajatest näeb rohkem võimalusi 76%, samas kui madalama haridusega rühmas on see osakaal 64%. Rahvuse lõikes hindab võimalusi soodsaks 76% eestlastest ja 54% teiste rahvuste esindajatest. Piirkondlikult eristub Kirde-Eesti, kus rohkem võimalusi näeb 44% vastanutest, samas kui teistes Eesti piirkondades jääb see näitaja vahemikku 65% kuni 78%.
Kas Te usute, et saate tulevikus lubada endale oma eluaseme soetamist?
Eluaseme soetamise võimalikkuse kohta märkis 62% vastajatest, et neil on isiklik eluase juba olemas. Tulevikus usub selle soetamist endale lubada suutvat 12%, samas kui 23% seda ei usu ning 2% vastas «Ei oska öelda». Noorimas vanuserühmas (18–24) omab eluaset 10% vastajatest. Selles rühmas usub 44% tulevikus kodu ostmise võimalusse, kuid 39% ei pea seda tõenäoliseks. Vanuserühmas 25–34 on koduomanike osakaal 52% (21% usub ostuvõimalusse, 25% ei usu). Vanemates vanuserühmades jääb oma eluaset omavate vastajate osakaal vahemikku 59–84%. Piirkondlikult on eluaseme omanike osakaal madalaim Tallinnas ja Lõuna-Eestis (mõlemas 57%), suurim Kesk-Eestis (74%) ja Lääne-Eestis (72%). Kirde-Eestis on see osakaal 62%.
Kui optimistlikult Te vaatate oma tulevikule Eestis?
Oma tulevikku Eestis hindab optimistlikult 55% elanikest (6% väga ja 49% pigem optimistlikult). Pessimistlikult suhtub tulevikku 40% (24% pigem mitte ja 16% üldse mitte optimistlikult) ning 5% vastas «Ei oska öelda». Kõige optimistlikum on 25–34-aastaste vanuserühm (68% optimistlikke, 28% pessimistlikke). Vanuserühmas 18–24 on optimistlikult meelestatud 55% ja pessimistlikult 34%. Eestlastest vastajatest suhtub tulevikku Eestis optimistlikult 62% ja pessimistlikult 35%, samal ajal kui teiste rahvuste esindajatest on optimistlikke 43% ning pessimistlikult meelestatuid 50%. Suurim piirkondlik pessimism avaldub Kirde-Eestis, kus tulevikku vaatab optimistlikult 33% ja pessimistlikult 62% elanikest, samas kui teistes regioonides püsib optimismi tase 54% ja 63% vahel.
Kas Te koliksite mõnele teisele maale paremate võimaluste saamiseks?
Valmisolekut paremate võimaluste nimel teise riiki kolida väljendas 41% kõigist vastajatest, 48% kinnitas, et ei koliks ning 11% vastas «Ei oska öelda». Kolimisvalmidus on selges seoses vanusega: rühmas 18–24 oleks valmis teise riiki kolima 75% noortest (19% ei koliks), vanuses 25–34 on see näitaja 59% ning vanuses 35–49 on see 58%. Alates 50. eluaastast väheneb kolimisvalmidus järsult, langedes 75-aastaste ja vanemate seas 5%-ni. Meestest oleks valmis kolima 46% ja naistest 36%. Madalama haridustasemega vastajatest väljendas kolimisvalmidust 54% ning kõrgharitutest 39%. Piirkondade lõikes on valmisolek teise riiki kolida kõrgeim Kirde-Eestis (45%), millele järgnevad Tallinn ja ülejäänud Põhja-Eesti (mõlemas 42%). Madalaim on kolimisvalmidus Lääne-Eestis (36%).
Kokkuvõte
Küsitluse tulemused näitavad, et üldine positiivne hinnang oma põlvkonna väljavaadetele ei taga automaatselt kindlustunnet isiklikus elus. Eriti selgelt tuleb see esile 18–24-aastaste noorte vastustes, kus enamik suhtub tulevikku Eestis optimistlikult, kuid ligi neli kümnest kahtleb võimaluses endale kunagi eluase soetada ning kolmveerand väljendab valmisolekut paremate väljavaadete nimel teise riiki asuda. Samuti eristub piirkondlikus võrdluses Kirde-Eesti, kus tulevikku nähakse märksa pessimistlikumalt ning valmisolek elukohavahetuseks teise riiki on Eesti keskmisest kõrgem.
Kui soovite uuringu kohta täiendavat teavet, siis võtke ühendust.
Irina Strapatšuk
irina ( at ) turu-uuringute.ee