Turu-uuringute AS viis maikuus regionaalministri tellimusel läbi küsitluse haldusreformi teemal. Tulemustest selgus, et regionaalministri poolt välja pakutud reformi sisul ja selle elluviimise plaanil on toetajaid tunduvalt rohkem kui vastaseid.
[:]
Turu-Uuringute AS tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul oli nende inimeste hulgas, kes reformi kohta mingit arvamust omasid, regionaalministri välja käidud reformiplaani toetajaid 69% ja neid, kes ei nõustu, 31%. Neljandik vastanuist ei osanud oma seisukohta öelda.
Lisaks küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad välja pakutud reformi elluviimise protseduuri, kus omavalitsused nimetavad ise piirkonna tõmbekeskused ja valivad kellega ühineda ning Riigikogu annab ette ühinemiste lõpptähtaja. Selle küsimuse puhul oli arvamust omanud vastajatest protseduuri suhtes toetajaid 66%. Arvamust ei omanud 29% vastanutest.
Stambergi sõnul oli uuringu tulemusi vaadates rõõmustav see, et maapiirkondades ja väikestes asulates on neid inimesi, kes antud temaatika osas oma kindlat arvamust omavad, rohkem kui 85%. „See näitab seda, et antud temaatikat ja eelseisvaid muutusi on uuritud ja nende mõjusid ja vajalikkust teadvustatud. Nende inimeste seas, kes hetkel valitud tee puhul enda arvamust ei avaldanud või suhtusid antud teemasse ükskõikselt, olid põhiliselt just suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased,“ selgitas Stamberg.
Kõige rohkem pooldasid välja pakutud reformi elluviimise protseduuri väikelinnade ja maakonnakeskuste elanikud. Maapiirkondade ja väikeste asulate inimeste seas olid pooldajad samuti ülekaalus ning kindlasti toetajaid keskmisest enamgi, ent kahtlejaid leidus veidi rohkem kui muudes asustustüüpides. Nagu eelmisegi küsimuse puhul, ei omanud haldusreformi läbiviimise tee suhtes arvamust just mitte-eestlased ja pealinna elanikud.
„Tulemusi vaadates võib küll öelda, et teema on inimeste jaoks oluline. Ka ise maal elava inimesena tunnen selgelt, et teenuste kvaliteeti ja osutamise kiirust silmas pidades on kõikidele eestlastele tugevate ja elujõuliste omavalitsuste alla kokku koondumine vast kõige parem lahendus juba aastaid vinduva reformi elluviimiseks,“ lisas Stamberg.
Küsitlus viidi läbi silmast-silma esindusliku elanikkonnaküsitlusena ajavahemikul 30.aprill-14.mai ning kokku vastas 1000 inimest. Vastajatele kirjeldati lühidalt eeloleva haldusreformi läbiviimise põhimõtteid ja protseduuri. Seejärel esitati küsimused:
1. Kuidas suhtute kavandatavasse haldusreformi?
2. Kuidas suhtute reformi läbiviimise protseduuri?
Selgituseks loeti vastajatele ette:
1. Igas maakonnas on üks või mitu tõmbekeskust, st asulat, kus suur osa piirkonna inimesi käib igapäevaselt tööl, koolis, teenuseid tarbimas. Uue haldusreformi plaani kohaselt ühinevad väikesed ümberkaudsed omavalitsused tõmbekeskuse omavalitsusega. Nii kujuneb iga tõmbekeskuse piirkonnas üks omavalitsus, mis hakkab vastutama kõigi kohalike küsimuste eest töökohtade loomisest kuni teede-tänavate korrashoiu, hariduse ja sotsiaalküsimusteni. Tõmbekeskustest saavad kogu piirkonna arengut vedavad ettevõtlus-, haridus- ja teeninduskeskused.
Kohalikke avalikke teenuseid (lasteaiad, alg- ja põhikoolid, sotsiaalteenused, abi eakatele jms) pakutakse inimestele ka edaspidi kodu lähedal.
2. Reformikava kohaselt valivad omavalitsused kõigepealt oma maakonna tõmbekeskused. Seda tehes lähtuvad nad põhimõtetest, mis on üle Eesti ühesugused. Seejärel valib iga omavalitsus tõmbekeskuse, millega ta soovib ühineda. Riigikogu kehtestab seadusega ka tähtaja, milleks omavalitsused peavad otsustama, millise tõmbekeskusega nad ühineda soovivad.
Üldtulemused jagunesid:
