Pea kolmveerand Eesti elanikest (74%) toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist, selle vastu on 21% ja selge arvamus puudub 6% elanikest. Enim toetavad sõjapõgenike vastuvõtmist eestlased (82%), samas kui muudest rahvustest elanikud toetavad UA põgenike vastuvõtmist 56%.
Venemaa-Ukraina konflikti teemal antava teabe osas usaldavad eestlased jätkuvalt kõige enam Eesti uudistekanaleid (85%). Suurem osa eestlastest peab sel teemal usaldusväärseks ka Lääne uudistekanaleid, kuigi võrreldes novembriga on usaldus pisut vähenenud (70%→ 63%). Pisut on vähenenud eestlaste usaldus ka Ukraina uudistekanalite suhtes (54%→49%); eestlaste usaldus Venemaa uudistekanalite vastu püsib stabiilselt madalal (3%). Muudest rahvustest elanikud usaldavad Venemaa-Ukraina konflikti teemal kõige enam Eesti kanaleid (usaldab 43%), kuigi võrreldes eestlastega on muudest rahvustest elanike seas Eesti kanaleid usaldavate inimeste osakaal ligi kaks korda väiksem. Lääne kanaleid usaldab Venemaa-Ukraina konflikti teemal 29%, Venemaa kanaleid 22% ning Ukraina kanaleid 21% muudest rahvustest elanikest.
Ka elanike turvatunne pole muutunud – elanikest 55% hinnangul võib Eesti riik end praegusel ajal tunda turvaliselt ning 42% hinnangul ebaturvalisel. Ennast tunneb Eestis elades turvaliselt 71% elanikest (novembris 68%). Rohkem tunnevad ennast turvaliselt eestlased (74%) ja vähem turvaliselt muust rahvusest elanikud (65%).
Üle-eestilise riigikantselei tellitud seireuuringu raames küsitleti 14.-19. detsembril 2022 veebis ja telefoni teel 1256 vähemalt 15-aastast elanikku. Seireuuringus kaardistati lisaks Ukraina sõjapõgenike, turvatunde ja infokanalite usalduse küsimustele ka stressi ja vaimset tervist, majanduslikku toimetulekut ja kindlustunnet, suhtumist COVID-i vastu vaktsineerimisse, rahvusliku identideeti, kuuluvustunnet Eesti ühiskonda ja teisi teemasid.
Lähemalt saab uuringu kohta lugeda err.ee kodulehelt või tutvuda detsembri avaliku arvamuse seireuuringuga Riigikantselei kodulehel.