Eesti Panga tellitud küsitluse tulemused viitavad muutusele leibkondade finantskäitumises: üha rohkematel Eesti peredel on mõni laen või muu võlg ning laenukohustusi sõlmitakse varasemast sagedamini. Majapidamiste võlakoormus on viimase kümne aasta jooksul kasvanud pea sama kiiresti kui sissetulekud, kinnitab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar. Turu-uuringute AS-i läbiviidud küsitlus näitab, et 2025. aasta septembris oli
Eesti elanike maksekäitumise uuring näitab, et inimesed hindavad makseteenuseid jätkuvalt väga kõrgeks. Kõige kõrgema hinnangu saavad makselahenduste mugavus ja kaasaegsus, mille keskmine hinne on 4,4 viiepallisüsteemis. Turvalisuse hinnang on samuti väga hea, ulatudes 4,3 punktini. Samas tunneb suur osa vastanutest, et petturite aktiivsus on kasvanud, mistõttu inimesed pööravad maksete tegemisel
Viimase aasta jooksul teenis oma igapäevatöö kõrval täiendavat sissetulekut 39 protsenti Eesti elanikest. Lisatööst saadav sissetulek jääb enamasti vahemikku 50-200 eurot kuus, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust.
Palgatöö on töötavatele noortele peamine sissetulekuallikas, millest niisama lihtsalt ei loobuta.
Swedbanki rahaasjade teabekeskuse tellitud noorte finantskäitumise uuringust selgus, et suur osa noortest vajab vanemate rahalist abi ka pärast täiskasvanuikka jõudmist, noorte igakuine netosissetulek ulatub üldiselt kuni 800 euroni ja kolmandik teenib üle 1000 euro kuus, kuid sissetulek puudub kuuel protsendil noortest.