Transpordiameti tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et 77% sõidukijuhtidest ületab lubatud sõidukiirust, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Vaid 22% sõidukijuhtidest sõidavad kõikidel teedel lubatud kiirusepiirangu järgi. Linnadevahelistel põhiteedel ületab sõidukiirust 73% juhtidest, s.h 29% neist ületab kiirust enam kui 5 km/h. Kohalikel maanteedel ületab kiirust 63% ja linnades ning asulates 46% juhtidest. Kiiruseületamise peamiseks põhjuseks peetakse teiste liiklejate kiirusest tingitud kiirusevalikut, möödasõidu vajadust, aga ka soodustavaid sõidutingimusi. Varasemaga võrreldes toodi kiiruse ületamise põhjusena sagedamini välja kogemata tegutsemist.
Viimase aasta jooksul on 21% juhtidest kiiruse ületamise tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda. Liiklusohtlikku olukorda sattumise peamiseks põhjuseks peetakse äkkpidurdust, et eessõitvale sõidukile mitte otsa sõita. Sellega on kokku puutunud pea iga kuues sõidukijuht. 6% juhtidest on sattunud liiklusohtlikku olukorda, kuna ei märganud õigeaegselt jalakäijat või jalgratturit või valgusfoori, liiklusmärki.
Lisaks kiiruseületamisele on suureks probleemiks ka sõidukijuhtide väsimus ja joove. Viimase 12 kuu jooksul on väsimusseisundis sõidukit juhtinud 50% juhtidest. Sellises seisundis on sõidukit peamiselt juhitud selle tõttu, et sihtkohta on olnud pikk teekond, on vaja lihtsalt kohale jõuda (hilja, vara) või väsimus on tekkinud sõidu ajal. 3% juhtidest on väsimuse tõttu sattunud ka liiklusohtlikku olukorda. Kuigi alkoholi mitte-tarvitavate sõidukijuhtide osakaal on võrreldes varasemaga veidi tõusnud, on viimase aasta jooksul alkoholi või narkootilise aine mõju all juhtinud sõidukit 3,4% vähemalt 18-aastastest sõidukijuhtidest. Sõidukit joobes juhtinute seas on sagedamini mehi, kuni 34-aastaseid ja ka üle 74-aastaseid elanikke.
Uuringus küsiti lisaks muule ka näiteks seda, kas sõidukijuhid teavad mitu tundi kulub 85 kg kaaluval mehel täielikuks kainenemiseks peale 5%-se alkoholi sisaldusega pooleliitrise õlle tarbimist. Õigesti vastajaid, kes teadsid, et selleks kulub 2-3 tundi, oli vaid 27%. 22% sõidukijuhtidest arvas, et kainenemisele kuluv aeg on lühem ja 34%, et see on pikem.
Uuringus osales 1000 18-aastast Eesti elanikku, kellest 50 protsenti vastas telefoni ja 50 protsenti interneti teel. Uuringu kohta saab lähemalt lugeda Transpordiameti kodulehelt.