Riigikantselei tellitud märtsikuisest seireuuringust selgus, et võrreldes 2023. aasta IV kvartaliga on selle aasta I kvartalis elanike eluga rahulolu ja majanduslik kindlustunne paranenud. Eluga on rahul 69% elanikest (2023. detsembris 65%), majanduslikku ebakindlust tunneb 45% (detsembris 58%) ning majanduslikke toimetulekuraskusi kogeb 26% (detsembris 32%). Majanduslik kindlustunne ja toimetulek on paranenud nii eestlaste kui muudest rahvustest elanike seas, kuid jätkuvalt on muudest rahvustest elanike seas majanduslike toimetulekuraskustega või majanduslikku ebakindlust tunnetavate inimeste osakaal ligi 10% võrra suurem kui eestlaste seas. Regioonidest esineb majanduslikke toimetulekuraskusi ning -ebakindlust kõige sagedamini Kirde-Eesti elanike seas. Ka maksumuudatustesse suhtumine on muutunud veidi positiivsemaks – maksumuudatusi pidas vajalikuks 44% elanikest (vastav näitaja detsembris oli 39%).
Kui elanike majandusliku heaolu näitajad on võrreldes detsembriga paranenud, siis turvatunne on langustrendis. Seda, et Eesti riik võib end praegusel ajal tunda turvaliselt, arvab 46% elanikest, mis on viimaste aastate madalaim näitaja (2023. aasta detsembris oli vastav näitaja 54%). Ennast tunneb Eestis elades turvaliselt 65% elanikest (detsembris 70%). Eestlased hindavad Eestit pea kõigis aspektides turvalisemaks kui muudest rahvustest elanikud. Küsitletutest 23% märkis, et neil on olemas plaan ulatuslikus kriisis toimetulekuks (st nad on mõelnud, kuidas kriis muudaks nende igapäevast elukorraldust ja toimetulekut). Vastanutest 56% ei omanud sellist plaani, kuid oli selle vajalikkusele mõelnud ning 21% polnud sellele mõelnud.
Viimaste aastate madalaimale tasemele on langenud elanike usaldus seadusandliku võimu vastu: kui detsembris usaldas Riigikogu 35% elanikest, siis märtsis on vastav näit 28%. Keskmisest vähem usaldavad Riigikogu madalama haridustasemega ja Kirde-Eestis elavad inimesed. Usaldus EV valitsuse, presidendi ja politsei vastu on püsinud muutumatuna.
Eesti kuulumist NATO-sse toetab 77% elanikest (detsembris samuti 77%). Eestlastest toetab Eesti NATO-sse kuulumist 92% ja muudest rahvustest elanikest 48%.
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni osakonna tellimusel viidi üle-eestiline avaliku arvamuse uuring läbi 2024. aasta 21.– 25. märtsil, mille käigus küsitleti veebis ja telefoni teel 1260 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.
Uuringuga saab lähemalt tutvuda Riigikantselei kodulehel.