Eesti elanikud peavad ISi suurimaks ohuks maailma julgeolekule

Eesti elanikud peavad suurimaks ohuks maailma rahule ja julgeolekule äärmusrühmitust Islamiriik ja terrorismivõrgustike tegevust, kevadega võrreldes on ka eestlaste jaoks vähenenud Venemaa tegevuse ohtlikuks pidamine, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust.

Eesti elanikest arvab 71 protsenti, et eesoleval aastakümnel suureneb maailmas ebastabiilsus ja kasvab sõjaliste konfliktide tõenäosus ning vaid seitse protsenti vastanutest uskus, et maailm muutub eeloleval dekaadil turvalisemaks, selgub kaitseministeeriumi tellitud uuringust «Avalik arvamus ja riigikaitse».

Kõige olulisemate ohtudena tõstsid 64 protsenti vastajatest esile Islamiriigi ja 59 protsenti terrorivõrgustike tegevuse. 40 protsenti tõid ohtudena esile organiseeritud kuritegevuse ning 39 protsenti Venemaa tegevuse oma mõjuvõimu taastamisel. Kõige vähem peljati loetletud ohtudest Hiina mõjuvõimu kasvu

Uuringuist selgub, et kui paljusid globaalseid ohte hinnatakse eesti- ja venekeelsete vastajate poolt sarnaselt, siis põhimõtteline erinevus on Venemaa tegevuse hindamisel oma mõjuvõimu taastamiseks endise NSV Liidu territooriumil. Eestlaste jaoks on see ohtlikkuselt kolmandal kohal ning seda pidas probleemiks 53 protsenti eestlastest.

Venekeelsete vastajate jaoks on see aga võimalike ohtude loetelus viimasel kohal. 63 protsenti venekeelsetest vastajatest ei pea Venemaad ohuks maailma julgeolekule.

Uuringu koostajad nendivad, et Venemaa oht on kahanenud ka eestlaste jaoks. Kui veel kevadel oli Venemaa tegevus maailma turvalisust ohustavate tegurite seas 64 protsendiga selgelt esikohal, siis nüüdseks on peamise maailmarahu ohustaja positsiooni hõivanud Islamiriik ja ka rahvusvahelises terrorismis nähakse suuremat ohtu kui Venemaast.

Eesti olukorda tajutakse positiivsemana kui situatsiooni maailmas tervikuna, kuid ka see hinnang on võrreldes kevadise küsitlusega muutunud negatiivsemaks. Vaid 23 protsendi arvates elavad Eesti elanikud kümne aasta pärast praegusest turvalisemates tingimustes. Võrdselt 31 protsenti on neid, kes eeldavad, et olukord ei muutu ja neid kes näevad ette ebaturvalisuse kasvu.

Ka Eesti tulevikku näevad eestlased tumedamates värvides kui venekeelsed vastajad. Ebaturvalisuse kasvu eeldab 34 protsenti eestlastest ja 24 protsenti venekeelsetest. Turvalisema tuleviku hindajate osakaal on eestlaste ja venelaste seas vastavalt 24 ja 22 protsenti.

Riigikaitse teemalise avaliku arvamuse uuringu viis tänavu oktoobris kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Tegemist on regulaarse kaks korda aastas läbi viidava arvamusuuringuga, mida viiakse läbi alates 2001. aastast.

Allikas: Postimees

From → Uncategorized