Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 81% Eesti elanikest, 11% ei toeta või on selle vastu ning 7% ei oska selget seisukohta võtta. Veel kõrgemgi on euro kasutamise pooldajate osakaal – euro kasutamist pooldab 85% elanikest. Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele järk-järgult kasvanud ning on püsinud kõrgena alates 2014. aastast. Euro kasutamist ei poolda 10% elanikest ning nende osakaal on püsivas languses.
Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest enam samad grupid, kelle toetus on kõrgem ka euro kasutusele Eestis – nii 15-19 kui ka 75+ aastased, tallinlased, eestlased, Eesti kodakondsusega, kõrgharidusega, kõrgemasse sissetulekugrupp kuuluvad elanikud. Toetus Euroopa Liitu kuulumisele on aastaga ainsana langenud vanusegrupis 45-59; teistes vanusgruppides on toetus aga jäänud eelmise aasta tasemele. Tervikuna on aga toetus kõigis vanusegruppides alates 2017. aasta algusest pigem tõusnud. Võrreldes eelmise aastaga peetakse olulisemaks Euroopa Liitu kuulumise toetamise põhjuseks seda, et see võimaldab elada ja töötada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, vähemoluliseks aga, et see toetab Eesti teaduse ja tehnoloogia arengut. Kõige olulisemaks põhimõtteks peeti, et inimestel on õigus Euroopa Liidus vabalt reisida, elu- ning töökohta valida, väga oluliseks pidas seda lausa 56% elanikkonnast. Pea pool elanikkonnast pidas väga oluliseks ka COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi lahendamist.
Eestlaste ning mitte-eestlaste arvamused sellest, millistesse valdkondadesse tuleks eurotoetusi esmajoones suunata, oluliselt ei erinenud. Eestlased pidasid toetamist vajavaks valdkonnaks keskmisest sagedamini julgeolekut ja turvalisust (26%), kuid ka kliimamuutustega võitlemist (22%), mitte-eestlased aga COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisi lahendamist (45%).
Alates 2015. aastast on nende inimeste osakaal, kes hindavad Eesti tegevust Euroopa Liidus edukaks, tasapisi kasvanud ja ebaedukaks pidajate osakaal langenud. Keskmisest sagedamini hindavad Eesti tegevust Euroopa Liidus edukaks kuni 29-aastased, kuid ka üle 74-aastased, eestlased. Keskmisest negatiivsema hinnangu Eesti tegevusele Euroopa Liidus andsid aga 30-59-aastased, mitte-eestlased ja Eesti kodakondsuseta ning suuremate linnade (kus ülekaalus mitte-eestlased) elanikud.
Euroopa Liidu rolli osas COVID-19 pandeemiaga seotud olukorra lahendamisel nõustus kokku 82%, et Euroopa Liit peaks rohkem aitama leevendada COVID-19 põhjustatud negatiivset mõju liikmesriikide majandusele.
Küsitlus toimus 26. november – 7. detsembril 2020. 50% intervjuudest tehti telefoni ja 50% veebi teel. Kokku vastas 1010 15-aastast või vanemat Eesti elanikku.
Läbiviidud uuringu Suhtumine Euroopa Liitu 2020 tulemustega saab tutvuda Riigikantselei kodulehel.