Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et 84% Eesti elanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja euro kasutamist toetab 86% elanikest. Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest enam 15-29- ja üle 74-aastased, maapiirkondade elanikud ja eestlased. Samuti selgus, et mida kõrgem haridustase või kõrgemasse sissetulekugruppi kuulutakse, seda kõrgem on ka toetus Euroopa Liitu kuulumisele.
Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 78% Eesti elanikest, 16% ei toeta või on selle vastu ning 6% ei oska selget seisukohta võtta. Endiselt toetavad Euroopa Liitu kuulumist rohkem eestlased (84%), mitte-eestlaste hulgas on toetajate osakaal 65%. Eeliseks peetakse Euroopa Liidu liikmeks olemisel seda, et see annab võimaluse elada ja töötada Euroopa Liidu liikmesriikides.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 81% Eesti elanikest, 11% ei toeta või on selle vastu ning 7% ei oska selget seisukohta võtta. Veel kõrgemgi on euro kasutamise pooldajate osakaal – euro kasutamist pooldab 85% elanikest. Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele järk-järgult kasvanud ning on püsinud kõrgena
Eesti elanikest 77% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub riigikantselei poolt tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“. Sellest, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujaks 2017. aasta teises pooles, on teadlik 49% elanikest.