Isamaa hoiab erakondade seas järkuvalt liidripositsiooni – novembrikuise küsitluse põhjal toetaks Isamaad Riigikogu valimistel 22% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Järgnevad Keskerakond (19%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15%). Reformierakonna toetus on novembris võrdne EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna omaga (kummagi erakonna toetus on 13%). Valimiskünnist ületab ka parlamendivälise erakonna Parempoolsed toetus (9%). Eesti 200 toetus
Erakond Isamaa, mis on alates 2023. aasta novembrist hoidnud toetusnäitajate alusel moodustatud pingereas liidripositsiooni, on septembrikuise küsitluse andmetel konkurentide ees oma edumaad veelgi suurendanud. Võrreldes augustiga on Isamaa toetus suurenenud 21%-lt 26%-le. Kohalike omavalitsuste valimiste eel on Isamaa oma valimiskampaanias tugevalt vastanunud Reformierakonnale, mille toetus ebapopulaarsete sammude (nt maksutõusud, Tallinna võimukriis)
Augustis läbi viidud küsitluse andmetel on peaministripartei Reformierakonna toetus langenud rekordmadalale tasemele – Reformierakonda toetab 10% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Veel juunis oli Reformierakonna toetus ligi kaks korda kõrgem (19%). Reformierakonna koalitsioonipartner Eesti 200 toetus püsib üldjoontes samal tasemel
Juunis läbi viidud küsitluse andmetel pole erakondade toetusreitingutes võrreldes maikuuga olulist muutust toimunud. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa (toetus 22%), järgnevad Reformierakond (19%), EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (17%) ja Keskerakond (14%). Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda toetab 11% ja Parempoolseid 8% valimiseelistust omavatest täisealistest
10. märtsil lagunes Eesti senine valitsus – Sotsiaaldemokraatlik Erakond heideti valitsusest välja ning koalitsioonis jätkavad Reformierakond ja Eesti 200. Märtsikuise küsitluse andmetel alustab uus valitsuskoalitsioon 20-protsendilise toetusega (Riigikogu opositsioonierakondade kogutoetus on samas 69%). Tänasesse valitsusse kuuluva kahe erakonna toetus on võrreldes veebruariga püsinud stabiilsena.
Hoolimata veebruari alguses laekunud süüdimõistvast otsusest Porto Franco kohtuasjas pole Keskerakond oma toetajaid kaotanud: erakondade toetusuuringu andmetel toetas Keskerakonda jaanuaris 13% ja veebruaris 15% vähemalt 18-aastastest Eesti kodakondsusega vastajatest, kel oli valimiseelistus (muutus jääb statistilise vea piiridesse).
Jaanuaris toimunud erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa (25%) – neid toetas 25% vähemalt 18-aastastest Eesti kodakondsusega vastajatest, kel oli valimiseelistus. 2024. aasta lõpus oli Isamaa toetus langustrendis (vähenedes novembri lõpuks 22%-le), kuid jaanuari keskpaigaks on nende toetus taas suurenenud. Isamaa järel on teiseks populaarsemaks erakonnaks Reformierakond (toetus 20%, võrreldes novembri
Novembri lõpus toimunud erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, kuid nende toetus on langustrendis: oktoobri alguses oli Isamaa toetus 27%, oktoobri lõpus 25% ning novembri lõpus 22%. Isamaa järel on teiseks populaarsemaks erakonnaks Reformierakond (19%, toetus on püsinud muutumatuna). Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on novembri lõpus
Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 27% valimisealistest kodanikest. Võrreldes oktoobri algusega (30%) on tema toetus veidi langenud, kuid langus jääb napilt uuringu veapiiridesse. Kristen Michal ja Mihhail Kõlvart jagavas sisuliselt teist kohta – Michali toetus on tõusnud 14%-ni (oktoobri alguses oli see 12%)
Oktoobri lõpus toimunud erakondade toetuse küsitluse andmetel on kõrgeima toetusega erakond jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% valimiseelistust omavatest täisealistest Eesti kodanikest. Järgnevad Reformierakond (mida toetab 18%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (16%). Võrreldes kuu algusega pole Isamaa, Reformierakonna ja SDE toetus oktoobri lõpus oluliselt muutunud.