Uuring: Eesti elanike toetus Euroopa Liidule on stabiilselt kõrge

Eesti elanikest 77% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub riigikantselei poolt tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“. Sellest, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujaks 2017. aasta teises pooles, on teadlik 49% elanikest.

2015. aasta lõpus oli kriitilisus Euroopa Liitu kuulumise suhtes tavapärasest veidi kõrgem, ilmselt tingituna suvel alguse saanud rändekriisist. Võrreldes 2015. aastaga tõusis Euroopa Liitu kuulumist kindlalt toetavate inimeste osakaal 43%-lt 48%-le ja Euroopa Liitu negatiivselt suhtuvate inimeste osakaal langes 19 protsendilt 14 protsendile, ehk rändekriisi eelsele tasemele.

Mõõduka kriitilisuse vähenemise taga Euroopa Liidu suhtes võib uuringu läbiviijate hinnangul olla ka 2016. aastal aset leidnud ootamatud juhtumid rahvusvahelises poliitikas. “Eelmise aasta juunis andis Suurbritannias läbi viidud EL-referendum ootamatu tulemuse, mis seadis Euroopa Liidu tuleviku uue väljakutse ette. Peatselt järgnes Donald Trumpi valimisvõit USA-s, mis on päevakorda toonud võimalikud julgeolekuohud Eestile. Kujunenud olukorras võivad senised EL-ist lahkumise pooldajad hakata liidust lahkumise otstarbekuses kahtlema”, selgitas Vaike Vainu, Turu-Uuringute AS-i uuringujuht.

Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest sagedamini 75-aastased ja eakamad (87% poolt), eesti rahvusest (84%), kõrgharidusega (84%) või enam kui 400-eurose netosissetulekuga (pereliikme kohta) (85%) inimesed.

Alates eurole üleminekust 2011. aastal on toetus euro kasutamisele kasvanud. Kui eurole ülemineku-eelselt toetas euro kasutuselevõttu Eestis 54% elanikest, siis 2015. aastal toetas euro kasutamist Eestis 78%, tänavu 80% elanikest.

Uuringus kaardistati ka seda, kuivõrd hästi on inimesed enda hinnangul kursis Eesti eesmärkidega ning huvidega Euroopa Liidus. 47% elanikest hindab ennast hästi või pigem hästi kursis olevateks. 2015. aastal hindas ennast hästi või pigem hästi kursis olevateks 57% elanikest, mis on viieaastase perioodi jooksul kõige kõrgem tase. Eelmise aasta kõrge teadlikkuse näitaja võib uuringu läbiviijate hinnangul olla tingitud sellest, et rändekriisi puhkedes sai Eesti meedias rohkelt kajastust Eesti valitsuse osalus rändekriisiga seotud otsuste langetamisel Euroopa Liidu tasandil (näiteks rändekvootide kehtestamise osas).

Eesti tegevust EL-s hindab väga edukaks või pigem edukaks 56% (2015. aastal 52%) ja ebaedukaks 30% (2015. aastal 40%) elanikest. “Mida positiivsemalt on inimene meelestatud Eesti kuulumise suhtes Euroopa Liitu või mida kõrgemaks hindab ta oma teadlikkust Eesti eesmärkidest ja huvidest Euroopa Liidus, seda positiivsemalt hindab ta ka Eesti tegutsemist,” lisab Vainu.

Võimalikest Eesti jaoks prioriteetsetest tegevussuundadest Euroopa Liidus peeti kõige olulisemaks Euroopa Liidu piiride kaitsmist ja terrorismivastast võitlust (kõige olulisemaks pidas 41%), rändekriisi algpõhjuste lahendamist (18%) ning Eestit muu Euroopaga ühendava infrastruktuuri arendamist (14%).

Uuringu käesoleva etapi küsitlustöö viidi läbi jaanuaris 2017. Kokku küsitleti telefoni teel 502 vähemalt 15-aastast Eesti elanikku.

Uuringu raport on täismahus leitav siit: https://riigikantselei.ee/et/uuringud

From → Uncategorized