Olukorras, kus Eestile tungiks mõni riik kallale, kaaluks siit lahkumist iga viies Eestis elav inimene, selgub kaitseministeeriumi tellitud Turu-uuringute AS-i hiljutisest uuringust.
Eriti altid on lahkuma noored – alla 39-aastastest elanikest kaalub iga kolmas Eestist põgenemist, kui mõni võõrvõim, näiteks Venemaa, Eestit sõjaliselt ründama peaks. Venekeelsete vastajate seas oli tõenäolisi lahkujaid kaks korda enam kui eestikeelsete seas.
Samas tuleb uuringule antud vastustest välja, et rünnaku puhul oleks valmis vajadusel relva haarama ja Eestit kaitsma 62 protsenti eestlastest ja 42 protsenti venekeelsetest vastajatest. Meessoost kodanikest oleks valmis riigikaitses osalema 72 protsenti vastanutest.
Relvastatud vastupanu vajalikkust peavad vajalikumaks eestikeelsed vastajad – 82 protsendi arvates on see hädavajalik. Venekeelsetest vastajatest pidas võõrvõimu rünnaku puhul relvastatud vastupanu osutamist vajalikuks 72 protsenti.
Uuringust tuleb taas välja suur vahe suhtumises julgeolekutagatistesse – kui eestlased peavad peamiseks julgeolekugarantiiks NATOsse kuulumist, siis venekeelsete elanike arvates ei ole sellest kuigipalju abi. Nimelt usub NATO kindlasse seljatagusesse 72 protsenti eestlastest, kuid vaid 22 protsenti venekeelsetest vastajatest. Viimaste hinnangul päästab Eesti pigem koostöö ja head suhted Venemaaga, mitte NATOga.
Tõelisi Eesti patrioote on aga nii vene- kui eestikeelsete hulgas – 35 protsenti eestlastest ja 13 protsenti venekeelsetest elanikest oleks kindlasti või tõenäoliselt valmis isiklikult raha andma Eesti riigikaitse toetuseks.
Allikas: Postimees