Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 86% Eesti elanikest, mida on võrreldes 2021. aastaga 8% rohkem. See on kõrgeim toetuse osakaal alates 2000. aastast. 11% ei toeta Eesti kuulumist Euroopa Liitu või on selle vastu. Eestlased toetavad Euroopa Liitu kuulumist võrreldes mitte-eestlastega küll oluliselt enam (toetus vastavalt 92% ja 74%), ent aastane toetuse tõus mitte-eestlaste puhul on suur (+9%). Ka eestlaste seas on toetajaid 2021. aastaga võrreldes 8% rohkem. Märkimisväärselt on kasvanud toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu ka Eesti Vabariigi kodakondsuseta isikute seas (+10%). Toetus nii rahvuste kui kodakondsuse seisukohalt on 10 aasta kõrgeimal tasemel.
Kõige olulisemaks Euroopa Liitu kuulumise põhjuseks peeti seda, et see võimaldab elada ja töötada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides – kokku mainis seda pea pool elanikkonnast (45%). Lisaks suurendab Euroopa Liidu liikmelisus vastajate arvates Eesti julgeolekut ning Euroopa Liit aitab edendada rahu, kaitseb väärtusi ja suurendab heaolu. Veel tõid vastajad välja, et Euroopa Liit tagab stabiilse majanduskasvu ja suurendab Eesti konkurentsivõimet. Mitte-eestlaste seas on olulisuselt teisel kohal (20%) Euroopa Liitu kuulumise põhjusena mainitud seda, et see tagab Eesti kuulumist majandus- ja rahaliitu, mille ühisrahaks on euro.
Euro kasutamist pooldab 89% Eesti elanikest. Kuigi eestlaste toetus euro kasutamisele mitte-eestlastega võrreldes on suurem (toetus vastavalt 93% ning 79%), on see mõlema kogukonna puhul kasvanud. Mitte-eestlaste seas on toetus euro kasutamisele aastaga tõusnud 2%, eestlaste oma 5%. Mida kõrgem on inimeste haridustase, seda suurem on toetus euro kasutusele.
Euroopa Liiduga seostuvad Eesti elanike arvates kõige olulisemalt rahu ja inimõiguste väärtustamine, sealhulgas inimelu, isikliku vabaduse, demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning ühtsuse ja solidaarsuse väärtustamine. Oluliseks peetakse Euroopa Liidu aluspõhimõtteid nagu liikumisvabadus, ühine kriisihaldus, keskkonnakaitse ja kliimamuutustele vastu seismine. Võrreldes 2021. aastaga on enim kasvanud toetus põhimõttele, et liikmesriigid on solidaarsed rändesurve all kannatavate riikidega.
Eurotoetuste kasutamisel tuleks kõige enam toetada põllumajandust, maaeluarengut, julgeolekut, turvalisust, haridust, teadust ja lahendada (energia)kriis, mis on põhjustatud Venemaa agressioonist Ukrainas.
Eesti tegevust Euroopa Liidus hindas edukaks 66% Eesti elanikest ning ebaedukaks 23%. 84% elanikest leidis, et üldkokkuvõttes on Eestile toonud head kuulumine Euroopa Liitu ning see on suurendanud nii vastaja enda kui ka tema lähedaste heaolu.
74% elanikest on mures globaalsete kliimamuutuste tagajärgede pärast (nagu nt põud, sagenenud tormid, kuumalained, metsatulekahjud, puhta vee ja toidu nappus jne). Üle poolte Eesti elanikest leiab, et Eesti riik peaks rohkem panustama võitlusesse kliimamuutuste vastu.
Küsitlus toimus 27. oktoobrist – 10. novembrini 2022. See viidi läbi kombineeritud meetodil, mille puhul pooled intervjuud tehti telefoni ja pooled veebi teel. Kokku vastas 1002 15-aastast või vanemat Eesti elanikku.
Läbiviidud uuringu Suhtumine Euroopa Liitu 2022 tulemustega saab tutvuda Riigikantselei kodulehel.