Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et 84% Eesti elanikest toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja euro kasutamist toetab 86% elanikest. Euroopa Liitu kuulumist toetavad keskmisest enam 15-29- ja üle 74-aastased, maapiirkondade elanikud ja eestlased. Samuti selgus, et mida kõrgem haridustase või kõrgemasse sissetulekugruppi kuulutakse, seda kõrgem on ka toetus Euroopa Liitu kuulumisele.
Kõige olulisemaks Euroopa Liitu kuulumise põhjuseks peeti võimalust elada, reisida, õppida ja töötada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides – kokku mainis seda pea pool vastanutest (47%), seejuures 29% pidas seda kõige olulisemaks liitu kuulumise põhjuseks. 34% arvates suurendab kuulumine Euroopa Liitu Eesti julgeolekut. Eestlased pidasid seda pea kõige olulisemaks põhjuseks Euroopa Liitu kuulumisel (42%), samas kui mitte-eestlastest pidas julgeolekut oluliseks põhjuseks vaid 16%.
Eurotoetuste kasutamise eelistustest peeti kõige vajalikumaks toetada Euroopa Liidu eelarvest haridust ja teadust (39%), põllumajandust ja maaeluarengut (38%), julgeolekut ja turvalisust (33%), teid ning energia- ja sideühendusi (27%).
Kuigi elanikud on arvamusel, et Euroopa Liitu kuulumine on hea ja inimeste heaolu on seetõttu suurenenud, siis hinnang kaasarääkimise võimalusele on madalam. 58% elanikest leidis, et nad ei saa Euroopa Liidu asjades kaasa rääkida.
68% vastajates on mures globaalsete kliimamuutuste tagajärgede pärast (nt põud, sagenevad tormid, kuumalained, metsade põlemine jne) ning 49% leidis, et Eesti riik peaks rohkem panustama võitlusesse kliimamuutuste vastu. Muret kliimamuutuste pärast tunnevad kõige enam 65-74-aastased. Riigipoolse panuse suurendamist pooldavad keskmisest oluliselt enam 15–29-aastased (69%).
Uuring viidi läbi 23. – 29. novembril 2023. aastal, küsitleti üle 14-aastaseid Eesti elanikke. 50% vastustest koguti telefoniküsitlusega ja 50% veebiküsitlusega.
Lähemalt saab valitsuse pressiteate ja uuringutulemustega tutvuda Vabariigi Valituse kodulehel.