Uudised

Eesti noored on oma keskkonnateadlikkuse osas kriitilisemad kui täiskasvanud

Õpilaste keskkonnateadlikkuse pilootuuringu andmetel hindas 9. ja 12. klasside noortest 69% end väga või pigem keskkonnateadlikuks (2022. aastal läbi viidud Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuringu andmetel oli 15-74-aastaste elanike seas vastav näitaja 81%). Uuringu põhjal arvab 35% noortest, et koolis on keskkonnateemadel räägitud ebapiisavalt.

Kõige populaarsem peaministrikandidaat on Urmas Reinsalu

Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 25% valimisealistest kodanikest. Muutus viimase korraga võrreldes pole statistiliselt oluline, võrreldes novembriga näeme aga tulemustes langustrendi. Praeguse peaministri Kaja Kallase toetus on 15% (viimati 16%).

Märtsikuus erakondade toetusnäitajad muutunud pole

Võrreldes veebruariga pole erakondade toetusnäitajad märtsis oluliselt muutunud. Kõrgeima toetusega erakond on jätkuvalt Isamaa, mida toetab 25% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (toetus 19%), Reformierakond (17%) ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (15%).

Eesti elanike usaldus poliitiliste institutsioonide vastu on juba aastaid langustrendis

Eesti inimeste usaldus peaministri ja valitsuse vastu on viimase pooleteise aasta jooksul olnud languses. Viimase aasta jooksul on oma usaldust kaotanud ka riigikogu ja erakonnad. Kui valitsuse usaldus oli 2022. aasta teises kvartalis veel 53%, siis läinud aasta neljandaks kvartalis oli see langenud juba 36%-di tasemele. Samas taktis kaotas oma usaldust ka peaministri institutsioon

Eesti kodanikud ei karda sõda Eestis lähiaastatel, elanike kaitsetahe on kõrge

Uuringust selgus, et 66% elanikest ei pea tõenäoliseks, et lähima viie aasta jooksul võiks Eestit tabada sõjaline rünnak. 51% vastanuid peab sellist stsenaariumit ebatõenäoliseks ja 15% on selle enda jaoks välistanud. Mitte-eestlased kardavad sõjategevust Eestis veelgi vähem – neist 78% seda tõenäoliseks ei pea. Elanike kaitsetahe on jätkuvalt kõrge

Sisepingetest räsitud Keskerakonna toetus on veebruaris vähenenud

Sarnaselt viimasele kolmele kuule on ka veebruaris kõrgeima toetusega erakond Isamaa, mida toetab 24% vähemalt 18-aastastest valimiseelistust omavatest Eesti kodanikest. Isamaa järel teiseks populaarsemaks erakonnaks on veebruaris Reformierakond (toetus 18%). Väikeste vahedega järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (17%) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (16%).

Eesti elanikud usaldavad kõige rohkem siseturvalisust tagavaid institutsioone

Inimeste usaldus Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Häirekeskuse vastu on endiselt kõrge. 2023.a. IV kvartali seisuga usaldab 97% elanikkonnast Päästeametit ja 96% Häirekeskust. Pea sama palju usaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveametit (87%) ning Maksu- ja Tolliametit (83%). Siseturvalisust tagavaid institutsioone usaldavad keskmisest kõrgemalt kõrgharidusega, eesti keelt kõnelevad ja maal või väikelinnades elavad elanikud.

60 protsenti muudest rahvustest elanikest mõistab Venemaa sõjategevuse hukka

2023. aasta detsembris viis Turu-uuringute AS Riigikantselei tellimusel läbi avaliku arvamuse küsitluse, mis kaardistas elanike hoiakuid erinevatel ühiskonnas olulistel teemadel (nt majanduslik toimetulek, turvatunne, suhtumine Ukraina toetamisse, usaldus riigiinstitutsioonide ja meediakanalite vastu).

Kaja Kallase toetus on jätkuvalt madal

Jaanuarikuises peaministriuuringus taas olulisis muutusi elanike peaministrikandidaatide eelistustes toimunud ei ole – kõik peaministrikandidaadid on pälvinud eelmise uuringuga sarnase tulemuse. Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 25% valimisealistest kodanikest. Muutus viimase korraga võrreldes pole statistiliselt oluline, kuid on madalam kui see oli novembris. Praeguse peaministri Kaja Kallase toetus on 16%

Enamik Eesti elanikke liigub vähem, kui tervise tugevdamiseks vaja

Turu-uuringute AS viis SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse tellimusel 2023. aasta oktoobris läbi küsitlusuuringu Eesti elanike liikumisharrastusega tegelemise kohta. Uuringu eesmärk oli saada ülevaade Eesti elanike füüsilisest aktiivsusest, sh liikumisharrastustega tegelemisest ja selle motivaatoritest ning takistustest. Kokku osales küsitluses 1009 vastajat vanuses 15–69 aastat. Liikumisaktiivsuse uuring näitas, et enamus Eesti elanikkonnast ei liigu piisavalt