Eesti elanike majanduslik toimetulek, majanduslik kindlustunne ning eluga rahulolu on stabiliseerunud, näitab 30. märtsist kuni 2. aprillini riigikantselei ja sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud avaliku arvamuse seireuuring. Inimeste turvatunne, mis veebruaris vähenes, on märtsiks taas suurenenud. Kõrge on paraku ka stressitase
Uuring COVID-19 teemal viidi läbi 14-17. aprillini 2022. Eesti elanikud ei tunne enam suurt koroonaviiruse ohtu: olukorda peab kriitiliseks vaid 4% elanikest. Suurim osa elanikest arvab, et terav kriis on möödas, kuigi tuleb olla mõnevõrra tähelepanelik (64%).
Huvi koroonaviiruse-teemaliste uudiste vastu on jätkuvalt kerges langustrendis. Elanikest 38% otsib teadlikult ja regulaarselt koroonaviiruse teemalisi uudiseid, kuid 32% proovib neid vältida.
Viiruse leviku tõusuga on tõusnud Eesti elanike ohutunnetus ja langenud rahulolu olukorra lahendusega, veidi kasvas ka toetus karmimatele meetmetele, selgus riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud elanikkonna küsitlusest.
Elanike ohutunne püsib jätkuvalt kõrgel, ent on koos nakatumiste vähenemisega veidi langenud, samas kinnitab 65% küsitletud elanikest, et järgib kõiki meetmeid viiruse leviku pidurdamiseks ja 89% kinnitab, et kannab selleks maski, selgub Riigikantselei tellimusel Turu-uuringute AS-i tehtud elanikkonna küsitlusest.
Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on võrreldes juuniga praeguseks neljakordistunud – kui juunis hindas olukorda kriitiliseks 10% elanikest, siis augustis juba 39 protsenti, selgub Sotsiaalministeeriumi tellimusel 16.-23. augustil Turu-uuringute AS tehtud elanikkonnaküsitlusest.
Kuigi koroonaviirusega seotud olukorda hinnatakse varasemast vähem kriitiliseks, leiab valdav osa inimestest, et endiselt tuleb säilitada valvsust ning järgida ohutusmeetmeid. Vaktsineerimisse soosivalt suhtuvate inimeste osakaal püsib kõrge 77% juures, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS tehtud elanikkonnaküsitlusest.
Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes on oluliselt langenud. Vähem kui viiendik inimestest hindab olukorda kriitiliseks, kuid hirm nakatuda on endiselt üheks peamiseks stressi allikaks. Soosivat suhtumist COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse väljendab 78 protsenti Eesti inimestest, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS mai teisel poolel tehtud elanikkonna küsitlusest.
Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes püsib madalal ning langema on hakanud ka hoolsus ohutusmeetmete järgimisel. Soosiv suhtumine COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse püsib aga jätkuvalt kõrgel, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel mai alguses Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.
Kuigi nakatumiste tase on jätkuvalt väga kõrge, on Eesti inimeste ohutunnetus koroonaviiruse leviku suhtes langenud eelmise aasta kevadsuvisele tasemele. Soosiv suhtumine COVID-19 vastasesse vaktsineerimisse püsib kõrgel, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel aprilli teises pooles Turu-uuringute AS-i tehtud Eesti elanike küsitlusest.