Kuigi enamik Eesti elanikest leiab, et inimõigusi järgitakse, ei ole see tunne ühiskonnas ühtlane. 2025. aasta avaliku arvamuse küsitlus näitab, et inimeste hinnangud ja kogemused on tugevalt seotud rahvuse, keelekeskkonna ja sotsiaalse taustaga. Uuringu tulemuste järgi leiab 77% Eesti elanikest, et inimõigusi järgitakse või pigem järgitakse. See näitaja on võrreldes 2024. aastaga sisuliselt muutumatu
77% Eesti elanikest leiab, et Eestis järgitakse inimõigusi. Enim on seda meelt nooremad vastajad, näiteks 20–29-aastaste hulgas arvab seda 93%. Eesti rahvusest leiab 84%, et inimõigusi järgitakse, Vene rahvusese seas on näitaja 64%. Küsimusele, kas sõja olukorras kaaluksid riigi ja ühiskonna huvid üles üksikisiku huvid, vastas jaatavalt 72% vastajatest. 12% vastanutest tunnistas
80% elanikest leiab, et Eesti põhiseadus kaitseb isiku õigusi ja väärtusi. Vastanutest 72% hindas kõige olulisemaks inimõiguseks sõna- ja trükivabadust, samas leidis 24% vastajatest, et just selles valdkonnas on enim probleeme. 13% vastajatest tunnistas, et on oma sõnade või käitumisega ise kedagi diskrimineerinud.
11 protsenti Eesti elanikest peavad homoseksuaalsust hälbeks, haiguseks või psühholoogiliseks probleemiks, selgus täna avaldatud uuringust.[:]
Turu-uuringute AS-i augustis läbi viidud küsitluses selgus, et 39% Eesti elanike arvates on Eestis sotsiaalse võrdsuse probleeme. Karin Reivart Turu-uuringute AS-ist ütles inimõiguste aastakonverentsil uuringut tutvustades, et üle 50% Eesti elanikest arvab, et Eestis on inimõigustega kõik korras, kuid 29% arvas, et neid rikutakse. Positiivsemalt on tema sõnul meelestatud nooremad inimesed. Madalama sissetulekuga inimesed ja […]