Urmas Reinsalu on jätkuvalt Eesti eelistatuim peaministrikandidaat, teda toetaks peaministrina 27% valimisealistest kodanikest. Võrreldes oktoobri algusega (30%) on tema toetus veidi langenud, kuid langus jääb napilt uuringu veapiiridesse. Kristen Michal ja Mihhail Kõlvart jagavas sisuliselt teist kohta – Michali toetus on tõusnud 14%-ni (oktoobri alguses oli see 12%)
Septembrikuise erakondade toetuse küsitluse andmetel on võrreldes augustiga ainsa erakonnana toetust kasvatanud Eesti 200, mille uueks juhiks sai augusti lõpus Kristina Kallas. Kui veel augusti alguses oli Eesti 200 toetus viimaste aastate madalaimal tasemel (3%), siis septembris on nende toetus suurenenud 6 protsendile. Ülejäänud erakondade toetusnäitajad võrreldes augustiga oluliselt muutunud pole. Kõrgeima toetusega erakond on
Transpordiameti tellimusel läbiviidud uuringust selgus, et 77% sõidukijuhtidest ületab lubatud sõidukiirust, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja. Vaid 22% sõidukijuhtidest sõidavad kõikidel teedel lubatud kiirusepiirangu järgi. Linnadevahelistel põhiteedel ületab sõidukiirust 73% juhtidest, s.h 29% neist ületab kiirust enam kui 5 km/h. Kohalikel maanteedel ületab kiirust 63% ja linnades ning asulates 46% juhtidest.
Turu-uuringute AS viis Siseministeeriumi tellimusel 22.04–12.05.2024 läbi uuringu siseturvalisuse teemadel. Küsitleti 1010 inimest üle Eesti vanuses 15+ aastat. Eesti elanike hinnangud üldisele ja kodukoha turvalisusele on jätkuvalt kõrged, selgub Siseministeeriumi tellimusel läbiviidud küsitlusest. Eestit peab elamiseks turvaliseks riigiks 88% elanikest ning 91% leiab, et tema koduümbruse turvalisus on heal tasemel.
2023. aasta lõpus Telia tellitud IT-tervisele keskenduvast uuringust selgus, et Eesti ettevõtetest üle 60% ei usu, et küberkuritegevus võiks neid puudutada. IT-turvalisuse ohtu või küberrünnakut tõenäoliseks pidavaid ettevõtteid on vähem kui kahel viimasel aastal. Kui 2020. aastal pidas ohuolukorraga kokkupuutumist tõenäoliseks 34% uuringus osalenud ettevõtetest ning kuni 2022. aastani kasvas nende osakaal 48%-ni
2024. aasta jaanuarist kuni veebruari keskpaigani viis Turu-uuringute AS Sotsiaalkindlustusameti tellimusel läbi telefoniküsitluse Eesti elanike teadlikkuse ja hoiakute väljaselgitamiseks pere- ja seksuaalvägivalla ning inimkaubanduse teemadel. Sarnaseid uuringuid on läbi viidud ka 2014. ja 2016. aastatel (toona oli läbiviijaks Kantar Emor) ning selleaastase uuringu üheks eesmärgiks oli hinnata Eesti elanike teadlikkuse muutust ajas.
Riigikantselei tellitud uuringust selgus, et Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 86% Eesti elanikest, mida on võrreldes 2021. aastaga 8% rohkem. See on kõrgeim toetuse osakaal alates 2000. aastast. 11% ei toeta Eesti kuulumist Euroopa Liitu või on selle vastu. Eestlased toetavad Euroopa Liitu kuulumist võrreldes mitte-eestlastega küll oluliselt enam
Eesti Päevalehe tellitud ja Turu-uuringute AS-i läbi viidud küsitlus näitab, et endiselt eelistavad valijad peaministrina Kaja Kallast (30%). Kiiresti ja märgatavalt on kasvanud toetus Keskerakonna esimehele Jüri Rattale (24%), EKRE juht Martin Heleme on jäänud elanike kolmandaks eelistuseks (10%).
n=vähemalt 18-aastased Eesti kodanikud, kes omavad valimiseelistust (igakuiselt ca 600-700 vastajat)
Eesti elanikest 77% toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, selgub riigikantselei poolt tellitud ning Turu-Uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringust „Elanikkonna teadlikkus ja suhtumine Euroopa Liidu küsimustes“. Sellest, et Eesti on Euroopa Liidu eesistujaks 2017. aasta teises pooles, on teadlik 49% elanikest.