Eesti kuulumist Euroopa Liitu toetab 78% Eesti elanikest, 16% ei toeta või on selle vastu ning 6% ei oska selget seisukohta võtta. Endiselt toetavad Euroopa Liitu kuulumist rohkem eestlased (84%), mitte-eestlaste hulgas on toetajate osakaal 65%. Eeliseks peetakse Euroopa Liidu liikmeks olemisel seda, et see annab võimaluse elada ja töötada Euroopa Liidu liikmesriikides. 31% vastajatest leiab, et Euroopa Liitu kuulumine suurendab Eesti julgeolekut ja 20% vastajatest arvab, et see tagab stabiilse majanduskasvu ning suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet. Euroopa Liiduga seotuvaks väärtuseks osutus rahu ja inimõiguste olemasolu. Rahu pidasid keskmisest olulisemaks naised (36%) ja üle 59-aastased vastajad. Kõige olulisemaks põhimõtteks seoses Euroopa Liiduga peetakse õigusriigi põhimõtete järgimist ja seda, et inimestel on õigus Euroopa Liidus vabalt reisida, elu- ja töökohta valida. Nooremate vastajate hulgas (15-29aastased) pidasid aga keskmisest olulisemaks keskkonnakaitset ja kliimamuutustega võitlemist, samamoodi ka kodanikuõiguste ja esindusdemokraatia põhimõtteid.
Eesti elanikest 38% hindas, et on Eesti eesmärkide ja huvidega Euroopa Liidus kursis, 49% pidasid end nendega kursis mitte olevaks. 5% ei tunne selle teema vastu üldse huvi ning 7%-l puudus selge seisukoht. Eesti eesmärkide ja huvidega Euroopa Liidus on keskmisest sagedamini kursis mehed (42%), üle 74-aastased (46%), kõrgharidusega (55%) elanikud; keskmisest halvemini on nendega kursis aga madalama haridustasemega (28%) elanikud. Eesti tegevust Euroopa Liidus hindab edukaks 58% Eesti elanikest. Keskmisest negatiivsema hinnangu Eesti tegevusele Euroopa Liidus andsid 45-59-aastased, mitte-eestlased ja Eesti kodakondsuseta ning suuremate linnade (kus ülekaalus mitte-eestlased) elanikud.
Euroopa Liidu rolli osas COVID-19 pandeemiaga seotud olukorra lahendamisel nõustus kokku 80%, et Euroopa Liit peaks rohkem aitama leevendada COVID-19 põhjustatud negatiivset mõju liikmesriikide. majandusele. 69% vastajatest leidis, et Euroopa Liit peab rohkem koordineerima liikmesriikide koostööd COVID-19 pandeemia tõttu tekkinud (tervise- ja majandus-) kriisi lahendamisel. Eelmise aastaga võrreldes on oluliselt lisandunud neid, kes nõustusid, et Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid ise vastutama COVID-19 pandeemiaga hakkama saamise eest.
Küsitlus viidi läbi Riigikantselei tellimusel 3. – 8. detsembril 2021. 50% intervjuudest tehti telefoni ja 50% veebi teel. Kokku vastas 1003 15-aastast või vanemat Eesti elanikku.
Läbiviidud uuringu Suhtumine Euroopa Liitu 2021 tulemustega saab tutvuda Riigikantselei kodulehel.